Kohtulahend

2(7)

Riigikohus on asja 3-1-2-4-12 p-s 32 avaldanud, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks on see, kui isik ei tea ega peagi õiguslikult teadma tema suhtes tehtud kohtuotsusest. Kaitsja leiab, et see eeldus on käesoleval juhul täidetud, 1) kuna motiveeritud otsus ei olnud kät tesaadav ajal, millal see oleks pidanud olema kättesaadav maakohtu 11.03.2016 otsuses sisalduva edasikaebe korra järgi; 2) otsust ei toimetud süüdistatavale kätte e-posti vahendusel, kuigi ta seda kohtult otsesõnu taotles ning kohus seda taotlust ei lahendanud; 3) otsust ei tehtud süüdistatavale kättesaadavaks KrMS § 1562 lg 1 korras e-toimiku vahendusel, kuigi kohtul oli see võimalus olemas ja 4) maakohtu käitumine otsuse kättesaadavaks tegemisel on iga mõistliku ja juriidilisi teadmisi mitteomava isiku seisukohalt eksitav. Kaebeõigus on PS § 24 lg- st 5 tulenev põhiõigus, mida formaalne menetluskord ei tohi põhjendamatult kitsendada või selle teostamist raskendada. Antud asjaoludel on kaebeõiguse teostamine ilmselgelt raskendatud. Kaitsja palub kohtul seejuures arvestada, et apellatsioonitähtaja ennistamisega ei kaasne olulist õiguskindluse riivet ega ka menetluse tarbetut venimist, kuivõrd apellatsioonkaebus on esitatud ajal, mis vastab maksimaalsele tähtajale, millal alates otsuse resolutiivosast teadasaamisest (19.04.2016, millal otsus edastati epostiga) võiks esitada apellatsioonkaebuse.

Süüdistatava ülekuulamine kahtlustatavana viidi läbi 11.03.2016 umbes kell 13.00. Süüdistatav viibis sellele eelnevalt kinnipeetavana arestikambris ning taotles korduvalt võimalust kontakteeruda CC-ga. Talle seda ei võimaldatud, samuti ei teatatud talle kaitsja määramisest. Kooskõlas KrMS § 45 lg 2 p -ga 6 on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui asja menetletakse kiirmenetluses . KrMS § 43 lg 1 lähtub isiku õigusest ise valida endale sobiv kaitsja, kusjuures isik ei pea endale kaitsjat valima vahetult ise, vaid võib seda teha ka teise isiku vahendusel. Antud juhul palus süüdistatav leida endale kaitsja CC-l, keda tunneb pikka aega, kellel on juriidilised eriteadmised ja kelle valikut kaitsja osas süüdistatav usaldas. KrMS § 43 lg 2 sätestab (relevantses osas), et kaitsja määramine on võimalik üksnes siis, kui 1) isik ei ole endale kaitsjat valinud või 2) valitud kaitsja ei saa 12 h jooksul alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest asuda kaitsja ülesandeid täitma. Antud juhul määrati kaitsja süüdistatavale vastu tahtmist ning eirati tema soovi leida endale valitud kaitsja ning tehti seda enne KrMS § 43 lg 2 p 3 aluste esinemist. Kaitsja on seisukohal, et sellega rikuti oluliselt süüdistatava kaitseõigust, kuna süüdistatava väitel jättis kaitsja oma kohustused sisuliselt täitmata. Süüdistatav on esitanud Eesti Advokatuurile avalduse vandeadvokaat Jugans Grossmani suhtes aukohtumenetluse algatamiseks. Süüdistatav heidab määratud kaitsjale ette, et ta: 1) ei nõustanud süüdistatavat kõige vähemalgi määral tema õiguste ja võimaluste osas, ei abistanud teda kaitsetaktika väljatöötamisel; 2) ei teinud endale selgeks kaasuse tehiolusid; 3) ei andnud süüdistatavale kriminaalasjaga seoses mitte ühtegi sisulist soovitust; 4) kinnitas süüdistatavale, et enese süüditunnistamise korral “pääseb viimane rahatrahviga”, viies süüdistava eksimusse ja segadusse ka süüteomenetluse liigi osas (kriminaalmenetlus v. väärteomenetlus) ja 5) nõudis süüdistatavalt kaitsjast loobumise avalduse allkirjastamist pärast kriminaalasja kohtuliku arutamise lõppu, ent enne otsuse kuulutamist, kuigi kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest oli KrMS § 45 lg 2 p 6 järgi kohustuslik . Seda asjaolu saavad kinnitada nii süüdistatav ise kui kohtusaalis viibinud CC ja QQ. Kaitsja lahkumine enne otsuse kuulutamist kujutab endast iseseisvat KrMS § 339 lg 1 p 3 tulenevat alust kohtuotsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks. Muud käesolevas osas käsitletud rikkumised aga võtsid kannatanult sisuliselt võimaluse ennast tõhusalt kaitsta. Seega on nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses oluliselt rikutud süüdistatava kaitseõigust. Ülaltoodud asjaolude tõendamiseks taotleb kaitsja süüd istatava ja tunnistaja CC ülekuulamist ringkonnakohtu istungil. Kuigi CC ütlused on uus tõend, mida ei ole maakohtu menetluses esitatud ega uuritud, on nende tõendite esitamine apellatsiooniastmes lubatavad kui tõendid, millega kaitsja soov ib tõendada menetlusnormide olulist rikkumist maakohtu menetluses. Sellistele tõenditele KrMS § 321 lg 6 piirang ei kohaldu, kuna apellatsioonkaebus on esimene võimalus maakohtu menetluses toimunud vea kõrvaldamiseks. Kaitseõiguse rikkumine ei ole käesolevaks mitte üksnes formaalne, vaid sellel on olulised sisulised järelmid. Kohtuotsusest selgub, et: 1) XX ei olnud politseipatrulli saabudes (kell 23:57) sõiduki roolis, vaid sõiduk parkis – seega ei tabatud teda juhtimiselt. Tema väljahingatavas õhus s isalduvat alkoholisisaldust ei ole kunagi isegi tõenduslikku jõudu mitteomava indikaatorvahendiga mõõdetud ja 2) XX väljahingatavas õhus sisalduv alkoholikogus tehti selgeks umbes 45 minutit pärast seda, kui politseipatrull leidis ta pargitud sõidukist – isegi kui lugeda XX enda ütluste järgi tõendatuks, et ta tarvitas alkoholi ning sõitis seejärel 10 meetrit, ei ole selle järgi kuidagi võimalik välja selgitada, milline oli alkoholisisaldus XX väljahingatava õhus . Kui see oli alla LS § 69 lg 2 p 1 määra, puudub tema tegevuses KarS § 424 sätestatud süüteokoosseis, kuigi tegemist võib olla väärteoga. Et süüdistatava organismis sisalduva alkoholi kogus jäi alla LS § 69 lg 2 p 1 määra, on väga tõenäoline, kui XX tarvitas alkoholi vahetult või hiljuti enne sõidukit juhtima asumist,

4(7)

tajus oma joovet ning seejärel parkis sõiduki, nagu ilmneb tema ütlustest. Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, mida tuli tõlgendada süüdistatava kasuks (KrMS § 7 lg 3). Tunnistajate ütlused on äärmiselt ebausaldusväärsed. Tunnistajad B ja J väitsid mõlemad tõsikindlalt seda, et viibisid NNN hoone rõdul ning nägid, kuidas süüdistatav sõitis autoga N NN asuva hoone ette. Üldteadaolevatel asjaoludel jääb nende hoonete vahele 250 meetrit. Inimsilmaga ei ole võimalik 250 meetri kaugusel tuvastada hoone aadressi ega seda, mida süüdistatav seal väidetavalt tegi. Seda enam kahtlased on ka politseiametniku SS ütlused, kes enda sõnul sai teate, et NNN maja vastas seisab BMW X6, mille juht võib olla joobes. Kuna politsei kutsusid välja J ja B, kes väljakutse tegemise ajal teada, et sõiduk pargib just NNN hoone vastas, ei saanud SS sellist kutset ka saada. Kuna tegemis t oli lühimenetlusega ning kohus lähtus üksnes tunnistaja kirjalikest ütlustest, on tõenäoline, et need ütlused olid varasemalt kokku lepitud. Kaitsja soovib asja arutamist kohtuistungil ning taotleb ringkonnakohtu istungile kutsuda XX, CC ja QQ.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

sh tähtaegu. Edasikaebekorrast arusaamist on XX kinnitanud kohtuistungil (vt kohtuistungi protokoll, tl 42 pö). Seega sai ta aru ka sellest, et kohtuotsus on kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Samas nähtub, et XX on e-toimikust kohtuotsust vaadanud alles 28.04.2016. Kaitsja on märkinud, et XX-le ei ole e-toimiku vahendusel edastatud seaduses nõutavat teavitust kohtulahendi olemasolu kohta ning seejuures on kaitsja välja toonud sellegi, et süüdistataval on aktiveeritud e -posti aadress eesti.ee portaalis, et olla riigile kättesaadav. Kontrollimaks võimalikke maakohtu poolseid minetusi dokumendist teavitamise kohta, tegi ringkonnakohus päringu e- toimiku haldajale. Päringu vastuse kohaselt on asjakohane teavitus edastatud XX-le e-toimiku poolt 31.03.2016 kell 9.44 e-posti aadressile YYY ning sisu osas on sõnaselgelt märgitud, et tegemist on teatega uue vastuvõtmist vajava dokumendi kohta asjas nr 1-16- 2050 „XX süüdistatuna KarS § 424 järgi“. Sellest järeldub, et XX-le on e-toimikust kohane teavitus õigeaegselt saadetud. Seega on tekkinud antud juhul olukord, kus XX on kätte saanud resolutiivotsuse, on kohtuistungil kinnitanud arusaamist edasikaebekorrast ja tingimustest, on asunud edasikaebeõigust realiseerima, esitades selleks apellatsiooniteate, on olnud teadlik, et apellatsiooniteate esitamisest 15. päeva pärast on kättesaadav motiveeritud kohtulahend, kohus on 15-ndal päeval kõnealuse lahendi ka koostanud, selle isikutele kättesaadavaks teinud, selle kohta on e-toimik edastanud ka teavituse, sh ka XX-le tema eesti.ee portaalis asuvale aadressile, mis kaitsja kinnituse kohaselt on aktiivne ja kasutatav, motiveeritud kohtuotsuse on kaitsja kätte saanud ja avanud 01.04.2016, kuid kõigile nendele asjaoludele vaatamata ei ole järgitud apellatsiooni esitamise tähtaega ning apellatsioon on esitatud 04.05.2016. KrMS § 319 lg 7 esimene lause sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Hinnates järgnevalt, kas apellatsiooni esitamise tähtaja möödalaskmiseks esinesid eelkirjeldatud asjaoludel mõjuvad põhjused, tuleb ringkonnakohtu hinnangul vastata eitavalt. KrMS § 172 lg 2 kohaselt loetakse kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks esiteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning teiseks muud asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kohtupraktika kohaselt on loetud KrMS § 172 lg 2 p 2 kohaseks kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ka seda, kui isik ei tea ega peagi õiguslikult teadma tema suhtes tehtud kohtuotsusest (vt RKKKo nr 3-1-14-12 p 33). Antud juhul on eelkirjeldatud asjaolude pinnalt sedastatav XX teadlikkus tema suhtes tehtud kohtuotsusest. Seejuures, nagu ka eelnevalt märgitud, on XX olnud teadlik sellestki, et apellatsiooniteate esitamisest 15. päeva pärast teeb kohus motiveeritud lahendi, mida tal on võimalik vaidlustada motiveeritud lahendi avalikult teatavakstegemisest alates 15. päeva jooksul. Kui ka arvestada seda, et XX-l oli määratud korras kaitsja, kes avas motiveeritud lahendi 01.04.2016 ning apellatsioonist nähtuvalt on XX- le olnud tagatud kõrvuti määratud korras kaitsega ka muude juriidiliste eriteadmistega isikute õigusabi (apellatsioonis viidatud CC-le), siis eeltoodud asjaolude pinnalt nende kogumis ei ole võimalik rääkida selliste mõjuvate põhjuste olemasolust, mis oleks takistanud õigeaegse apellatsioonkaebuse esitamist. Seega puuduvad vaadeldaval juhul mõjuvad põhjused apellatsioonitähtaja möödalaskmiseks, tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning esitatud apellatsioon tuleb kooskõlas KrMS § 326 lg 2 p -ga 1 jätta läbi vaatamata.

6(7)

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.