Kohtulahend

Süüdimõistetu B.J selgitas, et asub vabanemisel elama XXXX oma poja juurde ja loodab tööd saada endise tööandja juures koristaja ja kojamehena. Ta kinnitab, et saab vabaduses hakkama ilma alkoholita, teda toetab selles poja perekond. Kohtu seisukoht B.J kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 2 p 2 alusel esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. B.J on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.J on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning kõigi kolme otsuse alusel kannab ta praegu liitkaristust. Vangistuses viibib ta alates 09.05.2010. a, kui Viru Maakohus ta vahistas. Karistust kannab ta selle eest, et lõi 2009. a ühise joomingu käigus oma elukaaslast noaga kõhtu; 2010. aastal pärast ühist alkoholi tarvitamist lõi ta kööginoaga teist kannatanut reie piirkonda, mille tagajärjel kannatanu suri ägeda verejooksu tõttu; vanglas karistust kandes lõi ta 2013. a kahte kaaskinnipeetavat. B.J on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel Viru Maakohtu 23.10.2009. a otsuse alusel, kuid kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo, pöörati ärakandmata karistus täitmisele Viru Maakohtu 30.11.2011. a otsusega. Harju Maakohtu 09.09.2013. a otsusega karistas kohus teda Harku ja Murru vanglas kaaskinnipeetavate löömise eest. Seega ei suutnud B.J ka vangistuse kandmise ajal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kaks rasket isikuvastast kuritegu pani kinnipeetav toime alkoholijoobes. Vangla iseloomustuse andmetel soovib B.J alkoholist loobuda, kuid ei suuda seda ise teha. Ta on vajadusel nõus kasutama spetsialisti abi. Kohtus kinnitas B.J, et saab aru sellest, et alkohol oli vägivallategude põhjuseks ja ta suudab sellest loobuda. Tartu Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse pigem madalaks – uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul on 26% ja uue vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul on 23%. B.J on vabanemisel kindel elukoht oma poja ja tema perekonna juures. Samuti on tal võimalus asuda tööle munitsipaaleluruumi kojamehena, mida kinnitas munitsipaaleluruumi komandant T.K.. Tema vastu on haginõudeid 4000 eurot,

vabanemisfondis on X eurot. Lähedased on valmis teda toetama materiaalselt seni, kuni ta asub tööle. Tal on võimalus saada püsivat sissetulekut töövõimetuspensioni näol. Positiivne on asjaolu, et vangistuse kestel on B.J osalenud sotsiaalprogrammides „Viha juhtimine“ 18.04. – 27.05.2013, „Eluviisitreening“ 10.06. – 09.07.2013, „VÕIDA“ 08.04. – 09.07.2014, „12 sammu“ 10.02. – 05.05.2015 ja „Sotsiaalsete oskuste treening“ 29.06. – 12.08.2015. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Alates 16.09.2015. a on kinnipeetav paigutatud Tartu Vangla avavanglasse. Tartu Vangla 19.10.2015. a käskkirjaga anti talle luba alates 20.10.2015. a töötamise eesmärgil ilma järelevalveta liikuda väljapool Tartu Vangla territooriumi. B.J-ina töötab XXXX. Talle on kolmel korral väljastatud väljasõidutunnistus – ta külastas kauplust, käis arsti vastuvõtul ja kirikus. Samuti on ta käinud kolmel korral lühiajalisel väljasõidul vabanemisjärgses elukohas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et B.J ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. B.J on olemas vabanemisel nii kindel elu- kui ka töökoht, samuti toetavad lähedased. Kuigi ta pani vangistuses toime uue kuriteo, on kohtul alust arvata, et praeguseks hetkeks on ta aru saanud oma tegude põhjustest ning on võimeline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. B.J puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mistõttu ei ole põhjust kahelda selles, et ta ei ole võimeline täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Samuti ei ole ta rikkunud korda lühiajalistel väljasõitudel ega viibides väljaspool vangla territooriumit. B.J on toime pannud rasked isikuvastased kuriteod, viibinud vangistuses juba 6 aastat. Ärakandmata karistus on 1 aasta 4 kuud. Pärast pikaajalist vangistust aitab kriminaalhooldus tal saavutada stabiilsust, teostada tema käitumise üle järelevalvet ning aidata hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kuna B.J puhul on uute kuritegude toimepanemise kõige suuremaks riskiteguriks alkoholi tarvitamine, tuleb talle katseajaks määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi. Selleks, et ta saaks vabaduses majanduslikult edukalt toime tulla, määrab kohus B.J-ile kohustuse asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest. KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. B.J karistuse kandmise aeg lõpeb 06.08.2017. a, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude raskust, tuleb B.J allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.