lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-2736/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-2736/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
11.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
833
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-2736/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja04.04.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2016, Tallinn

Kriminaalasja number

1-16-2736

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Meelika Aava ja Ivi Kesküla

Kriminaalasi

M.S süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. aprilli 2016. a otsus, lühimenetluses (kiirmenetluse sätete järgi)

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav M.S (ik: XXX) elukoht: XXX (viibib vahistatuna Tallinna Vanglas); kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati: 11. novembri 2015. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi vangistusega 10 kuud 15 päeva, mis on KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendatud 315 tunni ÜKT-ga tähtajaga. Seisuga 4. aprill 2016 on tehtud 24 tundi ja sooritamata 291 tundi ÜKT-d; kinni peetud 2. aprillil 2016

Süüdistatav

Prokurör

Abiprokurör Katrin Tron

Kaitsja

Vandeadvokaat Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Jätta M.S apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
M.S-ile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna üritas ta
6.märtsil 2016 Tallinnas varastada toidukaupu väärtusega kokku 11,95 eurot, möödudes kassadest kauba eest maksmata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni.
2.Harju Maakohtu 4. aprilli 2016. a otsusega mõisteti M.S talle esitatud süüdistustes süüdi ning talle mõisteti karistuseks 45 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11. novembri 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 9 kuu ja 21 päeva vangistuse võrra, mõistes A. tapilskile liitkaristuseks 10 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti M.S kinnipidamise päev, s.o 2. aprill 2016. Maakohus kohaldas M.S-ile tõkendina vahistamist ja võttis ta kohtusaalist vahi alla. Maakohus mõistis M.S-ilt välja kannatanu tsiviilhagi katteks 28,99 eurot. Samuti mõistis maakohus temalt välja menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu) kokku 442,5 eurot.
3.1.Maakohus leidis, et M.S-ile süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, samuti Kaubamaja AS-i avaldusega. Neid ütlusi toetab ka kohtus vaadeldud asitõendi – turvakaamera videosalvestise – vaatlusprotokoll. Samuti rajas maakohus oma järeldused asitõendina vaadeldud rikutud parfüümi vaatlusprotokollile. Maakohtu hinnangul ei ole M.S ütlused usaldusväärsed selles osas, et ta kavatses hiljem kauba eest tasuda. Kohus tuvastas ka selle, et M.S on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Maakohus ei tuvastanud M.S teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.
3.2.M.S-ile karistust mõistes märkis maakohus tema süü suurust iseloomustavalt, et süüdistus hõlmab ühte varguse katset, millega tekitatud kahju on väike. Tema süüd kergendavaks asjaoluks luges maakohus puhtsüdamliku kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et rahalise karistuse kohaldamine M.S-ile on välistatud, sest ta on oma varasema käitumisega näidanud, et kergemaliigilised mõjutusvahendid ei ole tema käitumise muutmiseks piisavad.
4.Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud talle liitkaristuse mõistmisel osaliselt arvestamata varem mõistetud üldkasuliku töö tunnid, mille ta on juba sooritanud. Apellandi arvates on ebaõigesti arvesse võtmata jäänud 12 tegelikult märtsi lõpus sooritatud üldkasuliku töö tundi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
6.KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

7.Kriminaalkolleegium leiab, et M.S apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
8.Apellatsioonis esitatud väide üldkasuliku töö tundide ebaõigesti arvestamata jätmise kohta on pidetu. Nimelt nähtub kriminaalhooldusosakonna 4. aprilli 2016. a kirjast, et M.S-ile määratud 315-st ÜKT tunnist on ta sooritanud 24 tundi ja teha on jäänud 291 tundi. Just sellise tegemata tundide arvuga ongi maakohus liitkaristust mõistes arvestanud. Seega on apellatsioonis märgitu ebaõige ning selle alusel maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.
9.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.