Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-16-2415/16
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Lühimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.05.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1205

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-16-2415/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja04.04.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2016, Tallinn

Kriminaalasja number

1-16-2415 (15230106179)

Kohtukoosseis

Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Orvi Tali

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus O.R-i (O.R) süüditunnistamises ja karistamises KarS § 1 99 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav O.R (ik: XXX), menetluskulude väljamõistmise kohta

Kaebuse lahendamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 4. aprilli 2016 kohtuotsus O.R-ilt menenetluskulude väljamõistmise osas muutmata.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 4.aprilli 2016 otsusega lühimenetluses tunnistati O.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.11.2015, s.o 1 päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 kuud 29 päeva vangistust alates 10.11.2015.a. O.R-ilt mõisteti R AS kasuks välja 191,06 eurot. Kriminaalmenetluse kuludena mõisteti O.R-ilt välja II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 192 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi igakuiste maksetena võrdsetes osades 12 kuu jooksul.

2.O.R tunnistati talle esitatud süüdistuse järgi süüdi selles, et tema, isikuna, keda on Harju Maakohtu 02.07.2014 otsusega 1-14-5767 süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, jätkas peale karistuse kandmist varguste toimepanemist, nimelt: 06.11.2015 kella 12.05 ajal, viibides Tallinnas XXX asuvas R AS -ile kuuluvas kaupluses XXX, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist 18 tk Kalevi piimašokolaadi mandlitega maksumusega 5,59 eurot/tk, kogumaksumusega 100,62 eurot ning lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata; samuti 07.11.2015 kella 15.36 ajal viibides Tallinnas XXX asuvas R AS-ile kuuluvas kaupluses XXX, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist 4 tk Rocherone kommikarpi maksumusega 6,49 eurot/tk, ühe kommikarbi Rocher maksumusega 2,99 eurot ja 3 Kalevi piimašokolaadi mandlitega maksumusega 5,59 eurot/tk, kaupa kogumaksumusega 45,72 eurot ning lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata; samuti 08.11.2015 kella 09.50 ajal viibides Tallinnas XXX asuvas R AS-ile kuuluvas kaupluses XXX, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist 10 šokolaadi kinkekarpi maksumusega 3,15 eurot/tk, kogumaksumusega 31,50 eurot, millest osa pani kilekotti ja osa jope põue ning üritas lahkuda kauplusest, jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt ning 09.11.2015 kella 16.10 paiku viibides Tallinnas XXX asuvas R AS-ile kuuluvas kaupluses XXX, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist 8 tk Kalevi piimašokolaadi mandlitega maksumusega 5,59 eurot/tk, kogumaksumusega 44,72 eurot ning lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Seega O.R pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 1 99 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maakohus ongi kaevatavas otsuses menetluskulusid määrates KrMS § 180 lg -s 3 sätestatut järginud ja andnud O.R-ile , arvestades temal hetkel sissetulekute puudumist, võimaluse tasuda menetluskulud vabatahtlikult ositi igakuiste maksetena võrdsetes osades 12 kuu jooksul. Kohtu selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-110-13 avaldatud seisukohaga, mille kohaselt ühest kuust pikem tähtaeg kohtukulude hüvitamiseks ei tähenda üldjuhul mitte kohtukulude hüvitamise edasilükkamist, vaid nende ositi hüvitamist. Kuigi KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda, ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et O.R kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Asjaolu, et O.R-i poolt järjepidev kuritegude toimepanemine tingib tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise, ei saa olla aluseks tema vabastamiseks menetluskulude tasumisest või nende kulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Ka viibimine vangistuses ei ole aluseks kohtukulude tasumisest vabastamiseks ega osaliselt riigi kanda jätmiseks. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-120-12 märkinud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Riigikohus on selles lahendis märkinud, et juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Seega on süüdistataval võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Täiendavalt märgib kohtukolleegium, et menetluskulude hüvitamine ei pea toimuma mitte ainult süüdimõistetu töötasu, vaid ka muu vara arvel. O.R on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Isik, keda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja kellel on hetkel 5 kehtivat kriminaal- ja 27 kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest, pidi möönma, et uute kuritegude menetlemisega kaasnevad menetluskulud ning ka tekitatud kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.