Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
9. mai 2016, Tallinn
Kriminaalasja number
1-16-2415 (15230106179)
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Orvi Tali
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus O.R-i (O.R) süüditunnistamises ja karistamises KarS § 1 99 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav O.R (ik: XXX), menetluskulude väljamõistmise kohta
Kaebuse lahendamise viis
kirjalik menetlus
seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maakohus ongi kaevatavas otsuses menetluskulusid määrates KrMS § 180 lg -s 3 sätestatut järginud ja andnud O.R-ile , arvestades temal hetkel sissetulekute puudumist, võimaluse tasuda menetluskulud vabatahtlikult ositi igakuiste maksetena võrdsetes osades 12 kuu jooksul. Kohtu selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-110-13 avaldatud seisukohaga, mille kohaselt ühest kuust pikem tähtaeg kohtukulude hüvitamiseks ei tähenda üldjuhul mitte kohtukulude hüvitamise edasilükkamist, vaid nende ositi hüvitamist. Kuigi KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda, ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et O.R kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Asjaolu, et O.R-i poolt järjepidev kuritegude toimepanemine tingib tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise, ei saa olla aluseks tema vabastamiseks menetluskulude tasumisest või nende kulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Ka viibimine vangistuses ei ole aluseks kohtukulude tasumisest vabastamiseks ega osaliselt riigi kanda jätmiseks. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-120-12 märkinud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Riigikohus on selles lahendis märkinud, et juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Seega on süüdistataval võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Täiendavalt märgib kohtukolleegium, et menetluskulude hüvitamine ei pea toimuma mitte ainult süüdimõistetu töötasu, vaid ka muu vara arvel. O.R on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Isik, keda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja kellel on hetkel 5 kehtivat kriminaal- ja 27 kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest, pidi möönma, et uute kuritegude menetlemisega kaasnevad menetluskulud ning ka tekitatud kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
Ivi Kesküla
Orvi Tali
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.