Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.05.2016 Tallinnas
Kriminaalasja number
1-16-3530 (12230106603)
Kohtukoosseis
kohtunik Janika Kallin
Kohtuistungi sekretär
Kertu Kuusik
Tõlk
Julia Zautina
Kriminaalasi Abiprokurör
G.U süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4,7; 424 järgi kokkuleppemenetluses. Maksim Kink
Süüdistatav
G.U isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; elukoht: xxx; keskharidus; töökoht: XXXOY; varem kriminaalkorras karistatud: - Harju Maakohtu 10.04.2012 otsusega 1-12-2807 KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks (Harju Maakohtu 17.01.2011 kohtuotsusega) 4 kuud ja 16 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 276 tunni ulatuses ning mille tegemise tähtajaks määrati 10 kuud. Harju Maakohtu 21.01.2013. a kohtumäärusega 1-12-2807 (tagaselja) pöörati KarS § 69 lg 6, KrMS § 432 lg 31 ja KrMS § 428 alusel täitmisele G.U-le Harju Maakohtu 10.04.2012 otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus – 4 kuud ja 12 päeva vangistust. 18.04.2016 täitmiskohtuniku määrusega vabastati G.U KarS § 65 lg 2 alusel liidetud Harju Maakohtu 17.01.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest KarS § 5 lg 2, KrMS § 432 lg 35 alusel, kuna 17.01.2011 kohtuotsuse aluseks olev sündmus ei vasta seadusemuudatuse
järgselt kuriteo koosseisule. Lõplik karistus 1 kuu 24 päeva vangistus, karistuse kandmise algusega 14.04.2016.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 19.05.2012; tagaotsitav: 22.01.2013 – 03.03.2016. 03.03.2016 oli G.U-le Eesti Vabariigi taotluse alusel kohaldatud väljaandmisvahistust, mis vältas 13.04.2016-ni. Käesoleval hetkel kannab karistust Tallinna Vanglas. Kaitsja
Mart Missik
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 239250, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: 1) Süüdi mõista G.U KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistada 1 (ühe) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkuse vangistusega. 2) Süüdi mõista G.U KarS § 424 järgi ja karistada 1 (ühe) kuu pikkuse vangistusega. 3) KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista G.U-le liitkaristuseks 1 (ühe) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkune vangistust. 4) KarS § 68 lg 1 järgi lugeda G.U poolt Soome Vabariigis väljaandmisvahistuses viibitud aeg 03.03.2016–13.04.2016 karistusaja hulka ning lugeda G.U karistus kantuks. 5) Välja mõista G.U-lt sundraha 645,00 eurot, kaitsjatasu 96,00 eurot ning joobe tuvastamisega tekkinud kulu 131,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „ G.U , 1-16-3530, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 6) Asitõendid: - 1 paar teksapükse ja Statoil kilekott, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis hoiul (11.03.2013 asitõendite hoiuruumi paigutamise akt nr 2013815) - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel G.U-le. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti
kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Asjaolud: G.U , olles isik, kes on 06.01.2012 pannud toime varguse, mille eest teda karistati 10.04.2012 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi, uuesti 31.05.2012 kella 16.00 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Konstantin XXX, Aleksandr XXX ja Dmitry XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aadressil Peterburi tee 67A, Tallinn võttis Eesti Raudtee AS-ile (endise ärinimega EVR Infra AS; reg kood: 11575838) kuuluvalt rööbasteelt nr XXX 10 meetrit rööpaid R50 koguväärtusega 580 eurot. Seega G.U, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, s.o KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema tahtlikult 19.05.2012 kella 00.35 ajal juhtis Tallinnas Pikri tn 3 maja vastas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (fentanüülist tingitud narkojoove). Sellise käitumisega rikkus G.U liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega G.U pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis abiprokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: G.U-le KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi karistuseks 1 kuu 10 päeva pikkust vangistust; G.U-le KarS § 424 järgi karistuseks 1 kuu pikkust vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista G.U ’ile liitkaristuseks 1 kuu 10 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda G.U’i poolt 03.03.2016 – 13.04.2016 Soome Vabariigis väljaandmisvahistuses viibitud aeg G.U ’ile mõistetud karistuse kandmise aja hulka ja lugeda talle mõistetud karistus kantuks.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuritegude kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Abiprokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et G.U poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuritegude kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb G.U-le mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645,00 eurot. G.U pani toime II astme kuriteod, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 645,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. G.U oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 96,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks G.U-lt välja mõista kaitsjatasu 96.00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt loetakse menetluskuluks joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on joobe tuvastamisega tekkinud kulu kokku summas 131,00 eurot; joobe tuvastamise kulu on rahuldatud, seega tuleb G.U-lt välja mõista joobe tuvastamisega tekkinud kokku summas 131,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et G.U võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõendid: - 1 paar teksapükse ja Statoil kilekott, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis hoiul (11.03.2013 asitõendite hoiuruumi paigutamise akt nr 2013-815)tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel G.U-le – süüdistatav avaldas istungil, et soovib oma asju tagasi. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.