Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 06.01.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5288 tunnistati F.N süüdi KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 28.05.2013 Tartu Maakohtu poolt temale mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 kuu võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti F.N-ile 4 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 23.02.2014. Kohtuotsus jõustus 14.01.2015. F.N-i karistusaeg algas seega 23.02.2014 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 23.04.2018. F.N esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu vangla toetab F.N-i taotlust.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga F.N-i ennetähtaegse vabastamise kohta. F.N-i positiivne käitumine vanglas, tema isikuomadused ja hoiakud annavad alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks, kohaldades elektroonilist järelevalvet. Süüdimõistetu F.N avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning kinnitas, et elektroonilise järelevalve nõuded on talle teada. Vabaduses soovib ta alkoholi tarbimisest täiesti loobuda, asuda tööle ning tasuda kõik võlad. Vabanemise järgselt toetavad teda moraalselt vend, vennatütar ja kasutütar.

KOHTU SEISUKOHT

F.N kannab liitkaristust teise inimese tapmise katse ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, millest esimene on tahtlik esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on F.N temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et F.N plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub F.N-ile ja tema surnud elukaaslase pärijatele. Viimati elas korteris F.N-i poeg R., kes on andnud nõusoleku, et F.N-i kolimiseks sinna. Järelikult on kinnipeetaval olemas seaduslik alus kõnealuses korteris elamiseks. Ka on andnud nõusoleku sinna elektroonilise valveseadme paigaldamiseks F.N-i kasutütar N.M.. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. F.N-i on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest. Viimase kuriteo pani ta toime ajal, mil tema vangistus oli tingimisi jäetud täitmisele pööramata ning ta viibis katseajal. Seega ei täitnud toonased karistamised F.N-i osas oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma edasiste süütegude toimepanekust. Kinnipeetav kinnitab, et on oma varasematest vigadest aru saanud ning soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Seda, et F.N-i soov muutuda õiguskuulekaks on tõsine, näitab ka kinnipeetava senine karistusaeg. Nimelt on kinnipeetava käitumine vangistuse ajal olnud hea. Ta on end üleval pidanud seaduskuulekalt. Tal on küll kolm kehtivat distsiplinaarkaristust (viimane 09.11.2015 keelatud ajal ja kohas kahe sigareti enda juures hoidmise eest), kuid vanglateenistuse ametnikega suheldes ei ole kinnipeetaval probleeme täheldatud. Ta osaleb vangla tööhõives ja riigikeele B1 taseme kursustel. Seega on tema käitumises täheldatav tendents liikuda õiguskuulekuse suunas. Samuti on F.N olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht. Kinnipeetaval head suhted kasutütar N.M. ja venna V.V. mis ei ole

katkenud isegi vangistuse kandmise ajal. Esimene on lubanud F.N-i moraalselt toetada. Vabanedes saab kinnipeetav asuda tööle XXXX Kuna F.N töötas ka enne vangistust ning vanglaski, siis on tal olemas nii töötegemise kogemus kui ka harjumus. Samuti on F.N ise motiveeritud tööle asuma. See annab kindlust, et F.N saab ja suudab püsivalt teenida iseseisvat sissetulekut. Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohus, et F.N tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 p-st 2 lähtuvalt tuleb elektroonilise valve tähtajaks F.N-ile tema eelnevate korduvate karistamiste tõttu määrata neli kuud. See tähtaeg hakkab KarS § 751 lg-st 4 tulenevalt kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge. KarS § 76 lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab F.N-i katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 23.04.2018. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isikule mõistetud karistusi, tuleb F.N allutada käitumiskontrollile 1 aastaks ja 6 kuuks. Selline aeg võimaldab isikut maksimaalselt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb F.N-ile lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Samal eesmärgil tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p 2 järgne kohustus mitte tarvitada alkoholi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.