lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-1702/27

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-1702/27
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
768
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-1702/16Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja15.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26.aprillil 2016.a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-16-1702

Kohtukoosseis

Kohtunikud Orvi Tali, Pavel Gontšarov ja Sten Lind

Kriminaalasi

S.U süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

15.märtsi

aasta

otsus

Süüdistatav S.U , isikukood XXX; kodakondsus: XXX; elukoht: XXX; emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt.

RESOLUTSIOON

Jätta S.U apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.S.U süüdistatakse selles, tema kahjustas temaga lähisuhtes oleva inimese tervist ja pani toime füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, ja nimelt, viibides 16.10.2015 kella 15.30 paiku, aadressil XXX, asuvas korteris, kahjustas oma elukaaslase IG tervist sellega, et lõi teda umbes kümme korda parema käelabaga vasaku põse piirkonda,

millega tekitas kannatanule IG-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi: punetus ja turse vasakul põsel, sinikas vasaku silma piirkonnas, parema käe esisõrmel, küüne piirkonnas on haav ja hüübinud vere jäljed, mis on kinnitatud 16.10.2015 koostatud kannatanu IG isiku läbivaatuse protokollis. Selliste tahtlike tegudega pani S.U toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, lähisuhtes, mis on KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

MAAKOHTU OTSUS:

2.Harju Maakohus tunnistas S.U s üüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõistis karistuseks 45 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 30 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (16.10-17.10.2015.a) ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.03.2016.a. S.U suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistati ja valiti tõkendiks – vahistamine, mida kohaldada kuni karistuse ärakandmiseni. Sama otsusega mõisteti välja menetluskulud, s.o sundraha ja kaitsjatasu.

APELLATSIOON:

3.Apellatsiooni esitas S.U, kes vaidlustab otsust temale mõistetud karistuse määra osas. Palub vähendada karistuse määra.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-11-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud

karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. 4.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega S.U-le lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. KarS 121 lg 2 p 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on S.U karistanud 45 päevase vangistusega, mida on vähendatud 1/3 võrra. Maakohtu poolt mõistetud karistus on mõistetud sanktsiooni alammääras, siis karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud.

5.Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali

/allkirjastatud digitaalselt/ Pavel Gontšarov

/allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.