Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-16-2002/12
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg: 25.04.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 917

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-16-2002

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25.aprillil 2016.a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-16-2002

Kohtukoosseis

Kohtunik Orvi Tali

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.märtsi 2016.a kohtuotsus kokkuleppemenetluses Armen Džavakjan (isikukood 39402010257, elukoht XXX, viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon konfiskeerimise ja menetluskulude osas

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Jätta Armen Džavakjani apellatsioon Harju Maakohtu 24.märtsi 2016.a kohtuotsuse peale kriminaalasjas nr 1-16-2002 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 24.märtsi 2016 otsusega mõisteti Armen Džavakjan kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1; § 185 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat. Kohaldati KarS § 74 sätteid ning määrati, et koheselt pööratakse täitmisele 6 kuud vangistust ning vangistust 2 aastat 6 kuud jätta täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Kohustati täitma käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 p- des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohaldati KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7, 8 sätestatud kohustusi. Sama otsusega lahendati konfiskeerimisega, asitõenditega ja menetluskuludega seonduv vastavalt kokkuleppes märgitule.

2.Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav Armen Džavakjan, kes soovib kaevata kohtuotsuse peale konfiskeerimise ja menetluskulude hüvitamise osas. Konfiskeeritud telefon iPhone 6 kuulus tema

3.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Armen Džavakjani apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4, lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Riigikohtu kriminaalkolleegium asus seisukohale, et 29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2–6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta

kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm 3-1-1-7-16). Apellatsiooni, mille on esitanud Armen Džavakjan, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva Kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb Armen Džavakjani apellatsioon jätta läbi vaatamata. Kriminaalasjas on Armen Džavakjani, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe 10.03.2016.a (lk 92-93 pöördel), milles muuhulgas on ära näidatud konfiskeerimisele kuuluv vara ja tasumisele kuuluvad menetluskulud. Armen Džavakjan nõustus mobiiltelefoni iPhone 6 konfiskeerimisega ja tasumisele kuuluvate menetluskuludega. Armen Džavakjan kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (lk 93 pöördel). Seega on prokurör, süüdistatav ja kaitsja konfiskeerimisele kuuluva vara kui ka menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Armen Džavakjan kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde. Sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu, s.h konfiskeerimise ja menetluskulude osas (lk 104-104 pöördel). Kohtus avaldatud kokkuleppe vastavust varasemale kokkulepitule kinnitab seejuures ka süüdistatava kaitsja (lk 104). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.