Kohtulahend

Tartu Maakohtu 24.04.2015. a otsusega karistas kohus teda KarS § 424 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.09.2015. a ja lõppeb 19.09.2016. a. N.H avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus 22.03.2016. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab N.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt soovib N.H vabanemisel elama asuda XXXX. Kinnipeetava väitel kuulub XXX temale. Elamistingimused on seal hetkel üsna kesised. Kinnipeetava sissetulekuks on töövõimetuspension ja ema materiaalne toetus. Täitise andmetel on kinnipeetaval riigivõlgasid umbes 2500 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo nõustub N.H ennetähtaegse vabastamisega. Süüdimõistetu N.H selgitas, et vabanemisel asub remontima elukohta, materjal selleks on olemas. Alkoholi tarvitamisest püüab ta loobuda. Kaitsja advokaat Aivar Kello toetas N.H ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht N.H kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. N.H on mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning üle nelja kuu. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus arvestab KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.H on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Varasemalt on teda karistatud varguste ja röövimise eest. Need karistused on kustunud. Praegu kannab ta karistust kahe kohtuotsuse alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. N.H on viibinud kriminaalhooldusel Tartu Maakohtu 11.04.2007. a otsuse alusel üldkasulikku tööd tehes. Ta ei täitnud kohustust ilmuda registreerimisele ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, mistõttu pööras Tartu Maakohus vangistuse 18.09.2007. a määrusega täitmisele. 24.04.2015. a otsusega mõistis Tartu Maakohus N.H-le tingimisi vangistuse KarS § 73 lg 1 alusel, kuid kuna ta pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööras Tartu Maakohus 03.12.2015. a otsusega liitkaristust mõistes vangistuse täitmisele.

Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul hindab Tartu Vangla 23% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 32%. Seega on oht, et N.H paneb lähiaastatel toime uue kuriteo, madal. Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused. N.H on võimalus asuda elama XXXX. Kinnipeetava sõnul kuulub XXX temale ning ta soovib abistada ema ja remontida elukohta. Kuigi kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on elamistingimused talus üsna kesised, on N.H vabanemisel olemas kindel elukoht. N.H puudub kindel töökoht. Tema sissetulekuks on töövõimetuspension. Samuti tagab ema talle materiaalse kindlustatuse. Ema sõnul on poja tervislik seisund kehv, mistõttu on töökoha leidmine küsitav. Kinnipeetava ülalpidamisel on kolm alaealist last ning tema vastu on võlanõudeid umbes 2500 eurot. N.H on vangistuses viibinud 7 kuud ning kohtu hinnangul on tegemist piisava ajaga, et mõjutada kinnipeetavat edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kuigi teda on ka varasemalt karistatud reaalse vangistusega, on karistuste vahe piisavalt suur (üle 8 aasta), et senini kantud vangistus avaldaks talle piisavat mõju, et jätkata karistuse kandmist vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all. Kriminaalhooldusel oli ta rohkem kui 8 aastat tagasi ning sellest ei ole võimalik järeldada, et praegusel hetkel ei oleks N.H võimeline täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid korrektselt. N.H kannab karistust kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski veelgi maandada, tuleb N.H-le määrata kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. Samuti määrab kohus talle kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis, mis peaks aitama mõista alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske. KarS § 76 lg 5 esimene lause sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. N.H karistuse kandmise aeg lõpeb 19.09.2016. a. Seega tuleb katseajaks määrata 6 kuud. Süüdlane allutatakse KarS § 76 lg 5 teise lause alusel katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et N.H tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel N.H-lt välja mõista.

Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.