Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a kiri ja 21. märtsi 2016. a määrus Ergo Jõhve vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Ergo Jõhve (ik: 38306296016) ja tema kaitsja advokaat Birgit Sisask, määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ergo Jõhve ja tema kaitsja advokaat Birgit Sisaski määruskaebused Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a kirja ja 21. märtsi 2016. a määruse peale läbi vaatamata ning tagastada kaebused esitajatele.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) advokaat Birgit Sisaskile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista Ergo Jõhvelt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Birgit Sisaski poolt osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse.
4.Ergo Jõhvel tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700029570 ja selgitus „Ergo Jõhve 1-14-5282 menetluskulud“.
5.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla edastas 5. jaanuaril 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Ergo Jõhve vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla.
2.Tartu Maakohus koostas 19. jaanuaril 2016 vastuse E. Jõhve taotlusele nõuda välja tema ema terviseseisundit puudutavad materjalid. Kohus selgitas vastuses, et kuigi kriminaalasjas nr 1-14-5282 tehtud otsuse alusel oli seadusest tulenev tähtaeg E. Jõhve tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks saabunud, ei saanud kohus jätta kõrvale asjaolu, et E. Jõhve suhtes oli 23. septembril 2015 tehtud uus süüdimõistev otsus kriminaalasjas nr 1-155786. Selle otsusega mõisteti E. Jõhvele liitkaristuseks viis aastat vangistust. Kohus ei leidnud alust E. Jõhve ennetähtaegse vabastamise asja sisuliseks läbivaatamiseks enne kriminaalasjas nr 1-15-5786 tehtud otsuse jõustumist.
18.märtsil 2016 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule taotluse E. Jõhve isikliku toimiku tagastamiseks. Taotluse kohaselt jõustus Tartu Maakohtu 23. septembri 2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-5786 Riigikohtu 15. märtsi 2016. a määrusega. Sellest tulenevalt lükkusid edasi E. Jõhve vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtajad.
4.Tartu Maakohtu 21. märtsi 2016. a määrusega jäeti E. Jõhve vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaatamata ja E. Jõhve isiklik toimik tagastati Tartu Vanglale. Määrus anti E. Jõhvele allkirja vastu kätte 23. märtsil 2016.
5.E. Jõhve esitas 5. aprillil 2016 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebust Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määruse peale.
6.Tartu Maakohus tegi 6. aprillil 2016 määruse, millega rahuldas E. Jõhve taotluse ja andis talle määruskaebuse esitamiseks riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutamise tellimuse võttis
7.aprillil 2016 vastu advokaat Birgit Sisask.
7.E. Jõhve kaitsja esitas 14. aprillil 2016 Tartu Maakohtule määruskaebuse Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a ja 21. märtsi 2016. a määruste peale. Ühtlasi taotles kaitsja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist nii Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a kirja kui ka Tartu Maakohtu 21. märtsi 2016. a määruse peale, mis jõustus 8. aprillil 2016. E. Jõhvele riigi õigusabi korras määratud kaitsja võttis riigi õigusabi infosüsteemis tellimuse vastu
7.aprillil 2016 kell 18.27. Kaitsja hinnangul on isikule sisuliselt pärast kaebetähtaja möödumist kriminaalmenetluses kaitsja määramine ja advokaadi poolt riigi õigusabi tellimuse vastuvõtmine asjaolu, mida saab käsitleda mõjuva põhjusena KrMS § 172 lg 1 mõttes ning mis tingib kaebetähtaja ennistamise. KrMS § 172 lg 3 järgi võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes, s.o alates 8. aprillist 2016.
18.aprillil 2016 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus E. Jõhve taotlus Tartu Maakohtu
19.jaanuari ja 21. märtsi 2016. a määruste peale kaebuste esitamise tähtaja ennistamiseks. Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määruses puudus vaidlustamisviide, mis tõi kaasa edasikaebetähtaja rikkumise. Tartu Maakohtu 21. märtsi 2016. a määruses oli ekslikult märgitud, et see ei ole edasikaevatav. E. Jõhve taotles temal endal juriidilise hariduse puudumise tõttu riigi õigusabi määramist. Seejärel ootas ta kuni 14. aprillini õigusabi korras määratud kaitsja seisukohta tema ennetähtaegse vabastamise mittemenetlemise küsimuses.
Lisaks esitas E. Jõhve ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määruse peale.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a kirja,
21.märtsi 2016. a määruse ning E. Jõhve enda ja tema kaitsja esitatud määruskaebustega, leiab, et määruskaebused tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada need esitajatele.
10.Esmalt ei nõustu kriminaalkolleegium E. Jõhve ja tema kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a kiri käsitatav määrusena ning vaidlustatav kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 383 lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud KrMS §-s 385. KrMS § 383 lg 1 sätestab määruskaebemenetluse eseme, s.o menetluse objektiks saab olla vaid kohtu koostatud määrus. Määruskaebe korras vaidlustamiseks peab määrus olema põhistatud ja vormistatud kirjalikult, järgides KrMS §-s 145 sätestatut. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2011. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-93-11, p 16.1). Otsustamisel, kas tegemist on määrusega või mitte, ei saa piirduda üksnes dokumendi pealkirjaga. Oluline on, kas kõnealune dokument vastab kohtumääruse tunnustele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-84-14, p 33).
11.Praegusel juhul selliste tunnuste esinemist ringkonnakohtu hinnangul nentida ei saa. Kirjas on kohus selgitanud E. Jõhvele, et võtab tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamisele esimesel võimalusel pärast kriminaalasjas nr 1-15-5786 tehtud otsuse jõustumist. Tegemist oli kohtu vastusega E. Jõhve esitatud küsimusele kohtuistungi toimumise aja kohta. Kõnealuse kirjaga ei lahendatud ühtegi kriminaalmenetlusõiguslikku küsimust. See toimus alles 21. märtsil 2016, mil Tartu Maakohus jättis määrusega E. Jõhve vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaatamata. Seega on määruskaebemenetluse korras vaidlustatav Tartu Maakohtu 21. märtsi 2016. a määrus (hoolimata määruses ekslikult märgitud edasikaebeõiguse puudumisest), mitte aga kohtu varasem kirjalik selgitus E. Jõhvele. Järelikult puudub E. Jõhvel ja tema kaitsjal kohtu kirja peale määruskaebuse esitamise õigus, mis tingib kaebuste läbi vaatamata jätmise.
12.KrMS § 387 lg 1 järgi esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuasja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu 21. märtsi 2016. a määrus anti E. Jõhvele allkirja vastu kätte 23. märtsil 2016. Seega oli määruse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks 7. aprill 2016. 4. aprillil 2016 esitas E. Jõhve Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et taotleda tähtaja ennistamist ning vaidlustada Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määrust. Kohus rahuldas taotluse 6. aprilli 2016. a määrusega. Määratud kaitsja võttis riigi õigusabi infosüsteemis tellimuse vastu 7. aprillil 2016 ning esitas kohtule kaebuse 14. aprillil 2016.
13.KrMS § 390 lg 1 kohaselt tuleb määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgida KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatüki erisusi. KrMS § 319 lg 5 kohaselt peatub apellatsioonitähtaeg riigi õigusabi taotluse esitamisega ning sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Nimetatud põhjusel ning eelmises punktis kirjeldatud asjaoludel peatus määruskaebuse esitamise 15-päevane
tähtaeg alates 4. aprillist 2016, mil määruskaebetähtajast oli kulunud 11 päeva. Järelejäänud neli päeva hakkasid kulgema alates riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale 7. aprillil 2016 ning seega oli määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks 11. aprill 2016. Määratud kaitsja esitas kohtule määruskaebuse 14. aprillil 2016 ja seega kaebetähtaega rikkudes.
14.Koos kaebusega on määratud kaitsja esitanud kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Selgitades varasemas praktikas möödalastud kaebetähtaja ennistamisega seonduvat, on Riigikohus sedastanud, et mõjuva põhjusena KrMS § 172 mõttes tuleb mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt Riigikohtu määrused nr 3-1-177-98 ja 3-1-1-152-05).
15.Praegusel juhul on kaitsja kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena tuginenud E. Jõhvele riigi õigusabi andmisele sisuliselt pärast kaebetähtaja möödumist. Ringkonnakohus selle kaitsja seisukohaga ei nõustu. Määruse punktis 13 on ringkonnakohus märkinud, et taotluse riigi õigusabi saamiseks esitas E. Jõhve kohtule 4. aprillil 2016, mil määruskaebuse esitamise 15-päevasest tähtajast oli kulunud 11 päeva. Taotluse esitamisega kaebetähtaeg peatus kuni riigi õigusabi andmise määruse kättetoimetamiseni kaitsjale ning alles seejärel jätkus kaebetähtaja kulgemine. Seega on ebaõige kaitsja väide, mille kohaselt anti E. Jõhvele riigi õigusabi alles pärast kaebetähtaja möödumist. E. Jõhve määratud kaitsjal jäi kaebuse esitamiseks aega neli päeva. Kaitsja ei ole oma taotluses esile toonud ühtki asjaolu, mille põhjal saaks kohus asuda seisukohale, et järelejäänud aeg ei olnud kaebuse esitamiseks piisav ega võimaldanud kaitsjal tähtaegselt kaebust esitada. Seega on kaitsja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.
16.Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 326 lg 2 p-dest 1 ja 3 ning § 387 lg-st 1 jätab ringkonnakohus E. Jõhve ja tema kaitsja advokaat B. Sisaski määruskaebused Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a kirja ja 21. märtsi 2016. a määruse peale läbi vaatamata ning tagastab kaebused esitajatele.
17.E. Jõhve kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja materjalidega tutvumisele, konsultatsioonile E. Jõhvega, määruskaebuse koostamisele ja selle tutvustamisele E. Jõhvele kaks ja pool tundi, mille eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 15. septembri 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium jätab kaebuse läbi vaatamata, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel E. Jõhve kanda.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.