Kohtulahend

SÜÜDISTUS:

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

kohaldamise

ja

Apellatsiooni esitaja on seisukohal, et vaatamata sellele, et H.O on varem kohtulikult karistatud, on võimalik karistada teda leebemalt. Arvestades isikut ja tema süü suurust on talle mõistetud karistus liialt karm. H.O allakäiku on hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu. Ta ei ole andnud kohtule ennastõigustavaid ütlusi ega püüdnud oma süüd vähendada. H.O leiab, et karistust mõistes ei ole kohus objektiivselt arvestanud kohtualuse isikut ja süüteo raskust.

Mõistetud karistuse liik reaalse vangistuse näol võib olla õigustatud, kuid on süüdistatava puhul täidaks karistuse eesmärke ka lühemaajalisem vangistus. Ka kohus järeldas, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Ta on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud ning teinud järeldused, et ta soovib edaspidi elada seadusekuulekalt. H.O leiab, et mõistetud karistus, 9 kuud vangistust, ei vasta tema isikule ega kuriteo raskusele. Kohus leidis, et H.O poolt avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, et raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud ning tsiviilkahju puudub. Samas nähtub otsusest, et karistust kergendav asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus, on küll märgitud, kuid karistuse kohaldamisel seda ei ole arvestatud. Kohus on lugenud puhtsüdamliku kahetsuse karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, kuid karistuse valikul on jäänud tähelepanuta. KarS § 57 lg 2 mõttes on võimalik arvestada ka seaduses loetlemata faktilisi asjaolusid, sealhulgas asjaolu, et H.O on isik, kes on kohtule kinnitanud, et rohkem kuritegusid ta toime ei pane. Kohus ei ole piisavalt arvestanud kohtualuse isikut ega süü suurust, kuna tähelepanuta on jäänud tõendid selle kohta, et kannatanu ei ole soovinud abikaasale karmi karistust. Vastupidiselt kohtu järeldusele on ta soovinud, et H.O vabaneks juba karistuse kandmiselt, kuna tal on raskusi toimetulekuga. H.O on enda jaoks karistusest järeldused teinud ning on selgitanud, et ta on minemas alkoholi võõrutusravile, et sõltuvusest vabaneda. Ravile minek saab võimalikuks kohe pärast seda, kui ta vabaneb. H.O ei nõustu kohtu järeldusega selles, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on ta vägivaldne. Isik on 46 aastane ning esmakordselt karistati teda 2012 aastal. Just varasemad karistused on teda mõjutanud võõrutuseks abi otsima ning ta on suuteline loobuma süütegude toimepanemisest. H.O on alles aastane laps, kellest ta hoolib ning ta soovib elada seaduskuulekat elu. Kui kohus leidis, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega, siis tema puhul piisanuks leebemast karistusest. KarS § 2 lg 2 kohaselt on isiku karistamise aluseks on ennekõike tema teosüü. H.O leiab, et tema puhtsüdamlik kahetsus on meelevaldselt arvestamata jäetud ning tema allakäiku on hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu. Kui kohus oleks arvestanud õigesti H.O isikulisi parameetreid, siis on võimalik, et selle tulemusel oleks tehtud teistsugune otsus. Kaitsealuse õigused saavad kaitstud kõigi tõendite ja asjaolude hindamisel ringkonnakohtu lahendiga. Apellant tugineb asjas olevatele tõenditele ja uusi tõendeid esitada ei soovi. Juhindudes KrMS § 318 lg 1, § 321, § 337 lg 1 p 4, § 338 ja § 340, palub tühistada kohtuotsus H.O-le karistuse mõistmise osas ja mõista süüdistatavale leebem karistus. Süüdistatav ja tema kaitsja ei soovi osaleda ringkonnakohtus kriminaalasja arutamisel.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

kergendavatena nii süü tunnistamist kui ka puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti on kohus arvestanud ka tekitatud tagajärjega ja karistust raskendavate asjaolude puudumisega. Kolleegium ei tuvastanud karistuse mõistmisel süü suuruse arvestamisega seonduvaid menetluslikke ega ka materiaalõiguslikke minetusi, mis annaksid aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja uue, leebema karistuse mõistmiseks. Kaitsja on esitanud apellatsioonis väite, et maakohtu poolt mõistetud karistusmäär ei vasta süüdistatava isikule. Kolleegium, arvestades süüdistatava karistusregistri andmeid ning läbivalt vägivaldsete kuritegude toimepanemisi leiab, et mõistetud karistusmäär on isikut arvestades ennemini leebe. Isikule, kes on korduvalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude eest, kes pani uue vägivallateo toime oma abikaasa suhtes, alaealise lapse nähes ning vaid mõne kuu möödudes eelmise kohtuotsuse kuulutamisest, on alust karistada kolleegiumi veendumuse kohaselt sanktsiooni keskmisele määrale ligilähedase karistusega, mistõttu mõistetud 9 kuulise vangistuse veelgi lühendamiseks igasugused seaduslikud alused puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.