Kohtulahend

A. Rappu mõisteti süüdi selles, et ta juhtis 11.novembril 2015 kella 11.59 ajal Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Partsi-Kuri tee 1. kilomeetril mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimisnumbriga XXX XXX joobeseisundis olles. Nimelt mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST tema väljahingatavas õhus alkoholikontsentratsioon 1,24 mg/l ± 0,12 mg/l kohta. Seega oli alkoholikontsentratsioon tema väljahingatavas õhus vähemalt 1,12 mg/l kohta. Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et A. Rappu süü on keskmisest suurem – tegu on toime pandud otsuse tahtlusega ja A. Rappu juhtis auto seisundis, kus häiritud olid reaktsioonikiirus ja koordinatsioon. Ta juhtis mootorsõidukit nii ebakindlalt, et see äratas tähelepanu kaaskodanikus, kes sellest politseile teatas ja tänu millele ohtlik juht liiklusest kõrvaldati. Kohus leidis, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. A. Rappu avaldatud kahetsust ei pidanud kohus siiraks, kuna A. Rappu püüdis oma ütlustega luua vale ettekujutust teo toimepanemise asjaoludest ja seeläbi vähendada oma süüd. Kohus leidis, et ei esine ka karistust raskendavaid asjaolusid. Kuna A. Rappu on eelnevalt karistamata isik, pidas kohus põhjendatuks tema karistamist alla sanktsiooni keskmise määra jääva vangistusega. Samal põhjusel pidas kohus võimalikuks jätta vangistuse tingimisi täitmisele pööramata. Maakohus leidis, et lisakaristusena tuleb A. Rappult võtta ära juhtimisõigus. Põhjustena nimetas kohus eelkõige A. Rappu joobeastet ja sellest tingituna tema seisundit mootorsõiduki juhtimise

ajal. A. Rappu juhtis sõidukit joobest tingituna nii ebakindlalt, et seda märkas ka kaaskodanik, kes sellest politseile teatas. Samuti pidas kohus oluliseks, et A. Rappu pani kuriteo toime tahtlikult, autos oli lahtine alkoholipurk ja kinnipidamisel ta tunnistas politseiametnikule, et tarvitas alkoholi ka juhtimise ajal. Kohus leidis, et need asjaolud näitavad erilist hoolimatust kaasliiklejate turvalisuse suhtes ja tingivad lisakaristuse kohaldamise. Menetluskulude kohta märkis kohus, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva otsuse korral need süüdimõistetu. Kaitsja taotles kohtuistungil, et tema sõidukulud jäetaks riigi kanda. Seda põhjendas ta A. Rappu majandusliku olukorraga, aga ka sellega, et A. Rappu ei ole süüdi, et Hiiumaal ei ole advokaate. Kohus märkis, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et A. Rappule käiks menetluskulude hüvitamine ilmselt üle jõu. Seetõttu ei pidanud maakohuspõhjendatuks osade menetluskulude riigi kanda jätmist. Küll pidas kohus põhjendatuks menetluskulude ositi tasumise võimaldamist.

kuuks, LS § 129 lg 1 selle taastada üksnes juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. See toob A. Rappule kaasa täiendavad väljaminekud. Kriminaalasja materjalidele lisatud A. Rappu keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt on tal üks ülalpeetav ning sellest tulenevalt on tema keskmine päevasissetulek negatiivne. Seega on ilmne, et A. Rappul puuduvad juhtimisõiguse taastamiseks vajalikud rahalised vahendid, mistõttu avaldaks Pärnu Maakohtu poolt määratud lisakaristus oma mõju ka pärast karistuse kandmist. Kaitsja leiab veel, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kaitsja taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus jätaks KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsja sõidukulud riigi kanda. Apellant pidas seda põhjendatuks lähtuvalt nii süüdistatava majanduslikust olukorrast kui ka asjaolust, et süüdistatav ei tohiks kanda täiendavaid kulusid seetõttu, et riik ei ole taganud Hiiumaal kohalikku õigusabi. Maakohus leidis, et esitatud pole tõendeid, mille kohaselt oleks A. Rappu majanduslik olukord selline, et menetluskulude hüvitamine käiks tal ilmselt üle jõu. Kriminaalasja materjalide hulgas on aga A. Rappu keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatis, mis on kohtuistungi protokolli kohaselt ka avaldatud. Teatise kohaselt on A. Rappul üks ülalpeetav ning sellest tulenevalt on tema keskmise päevasissetuleku suurus -2,01 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Õige on apellandi väide, et lisakaristuse kohaldamiseks ei ole piisav üksnes abstraktne võimalus, et isik võib taas panna toime samalaadse süüteo. Kohus peab lisakaristuse mõistmisel näitama, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seda nõuetekohaselt teinud. Ka ringkonnakohus peab oluliseks eelkõige A. Rappu suhteliselt suurt joovet koos sellega, et ta tarbis alkoholi ka juhtimise ajal. Sellise käitumisega näitas ta selgelt, et ei hooli joobes juhtimise keelust. Selline suhtumine omakorda annab alust arvata, et ta võib ka edaspidi sarnaseid süütegusid toime panna.

4.2 Apellatsioonis leitakse, et maakohus on põhjendamatult pidanud A. Rappu joovet suureks. Nagu kaitsja on ise tõdenud, ei eristata õigusaktides juhi joobe astmeid. Eelnev ei tähenda, et joobe raskus ei omaks KarS § 424 tähenduses tähtsust. KarS § 424 kontekstis on alkoholijoobe raskus on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab isiku süü suurust. Alkoholijoobe puhul eeldatakse, et mida suurem on juhi joove, seda suurem on oht, et ta ei ole võimeline liiklusolusid täpselt tajuma ning sõidukit vajaliku kindlusega juhtima. Seega mida suurem on isiku väljahingatava õhu alkoholisisaldus, seda suuremaks tuleb lugeda tema süüd. A. Rappu väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 1,12 mg/l kohta. Vastavalt LS § 69 lg-le 2 loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega ületas tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus tunduvalt piiri, millest alates juht alkoholijoobes olevaks loetakse. Maakohus ongi A. Rappu joovet võtnud arvesse tema süü suuruse hindamisel. Maakohtu otsuses on märgitud: „Kohus leiab, et A. Rappu süü on keskmisest suurem – tegu on toime pandud otsuse tahtlusega ja A. Rappu juhtis auto seisundis, kus häiritud olid reaktsioonikiirus ja koordinatsioon. A. Rappu juhtis mootorsõidukit nii ebakindlalt, et see äratas tähelepanu kaaskodanikus, kes sellest politseile teatas ja tänu millele ohtlik juht liiklusest kõrvaldati.“ Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu antud hinnang A. Rappu süü suurusele igati korrektne. Oluline on see, et käesoleval juhul ei näita seda, et A. Rappu ei olnud võimeline autot liikluses vajaliku kindlusega juhtima, ainult tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus. Nagu maakohus märkis, oli A. Rappu sõidustiil nii ebakindel, et see oli teistele liiklejatele näha – A. Rappu joovet kontrolliti põhjusel, et politseile teatati tema ebakindlast sõidustiilist. Viimase asjaoluga seoses on kaitsja märkinud, et süüdistatava teo etteheidetavus ei või sõltuda teiste isikute käitumisest. Ringkonnakohus leiab, et see argument on asjakohatu. Maakohus ei ole A. Rappu süü hindamisel lähtunud kõrvalise isiku käitumisest, vaid A. Rappu enda ebakindlast sõidustiilist. Lõpuks ei saa märkimata jätta, et A. Rappu rikkumist ei iseloomusta kergena ka kaitsja apellatsioonis esitatud viide varasemale regulatsioonile. Nagu kaitsja ise on märkinud, et varem kehtinud regulatsiooni järgi oleks A. Rappu joobe puhul olnud tegemist keskmise – mitte aga kerge – joobega.

4.3 Kaitsja märgib, et joobes juhtumine ongi karistatav ainult tahtliku teona. See, et KarS § 424 näeb ette vastutuse ainult tahtliku joobes juhtimise eest, ei tähenda, et subjektiivne süüteokoosseis joobes juhtimise eest karistuse mõistmisel tähtsust ei oma. Vastavalt KarS § 16

lg-le 1 eristatakse tahtluse liikidena kavatsetust, otsest ja kaudset tahtlust. Need omakorda näitavad isiku suhtumist toimepandud teosse. Seetõttu sõltub vastavalt KarS § 56 lg-le 1 karistuse aluseks olev isiku süü muuhulgas ka tahtluse liigist. S.t otsese tahtlusega toime pandud tegu on taunitavam kui kaudse tahtlusega toimepandu.

4.4 Maakohus tuvastas selle, et A. Rappu väljahingatava õhu alkoholisisaldus ületas selgelt piirmäära, alates millest loetakse isik joobes olevaks. Samuti oli tema sõidustiil ebakindel. Ka asus maakohus seisukohale, et A. Rappu pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Neist asjaoludest tulenevalt ei saa rääkida väga väiksest süüst. Nagu eespool märgitud, leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et A. Rappu käitumine näitab muuhulgas ohtu, et ta võib sarnaseid süütegusid ka edaspidi toime panna. Seetõttu on maakohus põhjendatult kohaldanud lisakaristust.

4.5 Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võib kohus liiklusalase kuriteo eest võtta mootorsõiduki juhtimisõiguse ära kuni kolmeks aastaks. Maakohus võttis A. Rappult juhtimisõiguse ära kuueks kuuks. Seega ettenähtud karistusraami arvestades on tegemist pigem lühiajalise juhtimisõiguse äravõtmisega. Maakohus pidas A. Rappu süüd pigem keskmist ületavaks ja ringkonnakohus nõustus selle hinnanguga. Samas jäävad nii maakohtu mõistetud põhi- kui lisakaristus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Seega ei saa rääkida sellest, et lisakaristus oleks ebaproportsionaalselt karm.

4.6 Kaitsja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmisel kuueks kuuks karistatakse A. Rapput täiendavalt sellega, et ta peab juhtimisõiguse tagasisaamiseks sooritama edukalt liiklusteooriaeksami. Ringkonnakohus märgib, et kohus otsustab juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise ja selle pikkuse üle KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaoludele tuginedes. Seega määravad selle, kui pikk lisakaristus mõista, isiku süü ja karistuse preventiivsed eesmärgid. Maakohus leidis (ning ringkonnakohus nõustus selle seisukohaga), et A. Rappu puhul annavad need põhjust kuueks kuuks juhtimisõiguse ära võtmiseks. Liiklusteooriaeksami peavad liiklusseaduse kohaselt tegema kõik, kellelt on lisakaristus 6-12 kuuks ära võetud. Tegemist on haldusõigusliku meetmega liiklusohutuse tagamiseks. Eksami sooritamise kohustuse eesmärk on tagada see, et liikluses osalevad ainult liiklusnõudeid tundvad juhid. Vajaduse selle kontrollimiseks, kas isik tunneb liiklusnõudeid, tingib ühest küljest see, et ta on pannud toime liiklusalase kuriteo, s.t raske liiklusalase õigusrikkumise, teisest küljest aga see, et, ta ei võinud 6 kuu jooksul mootorsõidukit juhtida. Kuna tegemist on üldise kohustusega, ei saa rääkida sellest, et juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks oleks just A. Rappule eksami tegemise kohustuse tõttu erandlikult raske karistus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind

Pavel Gontšarov

Orvi Tali

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.