Kohtulahend

1-16-2361

1-16-2361 is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700026421 . Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-16-2361, menetluskulu, K.L. O./: - sundraha 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot ja 50 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata menetluskulud kogusummas 514,50 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse 42,60 eurot tasuda 10. maiks 2016, järgnevad 11 osamakset summas 42,90 eurot järgnevate kuude 10. kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.

1-16-2361 J. V.ile füüsilist valu ja mitteeluohtliku alla 4 nädala kestva tervisekahjustuse – *. Sellise tahtliku tegevusega K.-L. O., kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu ja tervisekahjustusi põhjustanud löömise, juustest tirimise ja küüntega kriipimise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, seejuures kehalise väärkohtlemise isikuna, kes on varem kehalise väärkohtlemise toime pannud, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.U ’it süüdistatakse selles, et tema, olles 14.06.2014 toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja karistas teda 12.05.2015 KarS § 121 alusel vangistusega 2 kuud tingimisi katseajaga 12 kuud, seega karistuse kandmise ajal, ööl vastu 12.08.2015 kella 00.20 ajal * maakonnas * vallas * külas asuva * * juures, olles läinud R. O.lt tagasi küsima enda mobiiltelefoni, haaras T. T.iga tekkinud sõnavahetuse käigus T. T.il kätega juustest kinni ja tiris, misjärel pärast seda kui nende tülile vahele tulnud K.-L. O. kukkus koos T. T.iga omavahelise rüseluse käigus pikali, tiris T. T.it kätega juustest, samuti lõi tema poolt J. V.i sõimamisele vahele läinud M. T. kolm-neli korda rusikas käega näo piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu T. T.ile füüsilist valu ning kannatanu M. T.le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised alla 4 nädala kestvad tervisekahjustused – *. Sellise tahtliku tegevusega R.U , kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu ja tervisekahjustusi põhjustanud löömise ja juustest tirimise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, seejuures kehalise väärkohtlemise isikuna, kes on varem kehalise väärkohtlemise toime pannud, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Märge kriminaalhooldaja määramisest: Kriminaalasjas on Viru Vangla III üksuse Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametnik Tiia Üksik koostanud kohtueelse ettekande K.-L. O. kohta /tl 181-184 I kd/ ja R.U kohta /tl 163-167 I kd/. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 6 , 18 , 29, 41 I kd/. Prokuröri poolt kohtus K.-L. O.’ile nõutud karistus: kohtus nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule 12 kuuks. Määrata, et K.-L. O. on allutatud käitumiskontrollile Viru Vangla kolmanda üksuse Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud käitumiskontrolli tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid * * Kooli * klassis ja täitma koolikohustust. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata, et K .-L. O. on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte viibima ilma vanemata väljaspool kodu alates kella 23.00-st kuni kella 06.00-ni. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et K.-L. O. on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis /MDFT-mitmedimensiooni-line pereteraapia/, mis aitaks maandada riske tema sotsiaalsete oskuste ja hoiakute valdkonnas. Prokuröri poolt kohtus R.U’ile nõutud karistus: kohtus nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel pöörata täitmisele R.U-le Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 12.05.2015 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 kuu ja 15 päeva vangistust ning KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 6 kuud vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 12.05.2015 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 kuu ja 15 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 7 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 7 kuud ja 15 päeva, s.o 225 päeva vangistus üldkasuliku tööga 225 tundi. R.U-le määratud 225 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 24 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Ancelika

1-16-2361 R.U teostab üldkasulikku tööd Viru Vangla III üksuse Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et R.U on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatavad andsid kohtus ütlusi, et saavad kokkuleppest aru ja nõustuvad kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendasid oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. R.U kinnitas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatavate vabal tahtel ja on neile arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsjate juuresolekul ja kohus mõistab süüdistatavad süüdi, kohaldab nende suhtes kokkulepetes kokkulepitud karistused. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Eesti Haigekassa on kannatanule T. T. 12.08.2015. a tekitatud tervisekahjustuste tõttu osutatud raviteenuste eest tasunud SA L. H. raviteenuste arve seeria CX nr * alusel 24,18 eurot /tl 13 I kd/, kannatanule J. V. 12.08.2015. a tekitatud tervisekahjustuste tõttu osutatud raviteenuste eest tasunud SA L. H. raviteenuste arve seeria CX nr * alusel 24,18 eurot /tl 25 I kd/, kannatanule M. T. 12.08.2015. a tekitatud tervisekahjustuste tõttu osutatud raviteenuste eest tasunud SA L. H. raviteenuste arve seeria CX nr * alusel 137,86 eurot /tl 44 I kd/. Kohtuotsus tuleb peale jõusutmist saata Eesti Haigekassale. Tõkend – K.-L. O. suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /I kd tl 85/, mis tuleb tühistada. R.U suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /I kd tl 127/, mis tuleb tühistada. Asitõendid - puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb K.-L. O.’ilt ja R.U’ilt kummaltki kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot (1,5 * 430). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see: -kaitsjale Margus Viira K.-L. O. kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 120 eurot /tl 87-90 I kd/, 72 eurot / tl 191-194 I kd/, 96 eurot /tl 215-219 I kd/ ning kohtumenetluses makstud tasu ja kulud 96 eurot, kokku 384 eurot. -kaitsjale Siim Mõistlik R.U kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 216 eurot /tl 210-214/. KrMS § 188 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, mida kohus käeoleval juhul ka teeb ja K.-L. O. menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele tema vanemalt L. S.’elt. K.-L. O. taotles sõlmitud kokkuleppes ja kohtuistungil, et kohus jätaks menetluskulud 50% ulatuses riigi kanda ning võimaldaks K.-L. O. seaduslikul esindajal väljamõistetavad menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul, kuna korraga tasuda ei suuda. Kohus rahuldab K.-L. O. menetluskulude vähendamise ja ajatamise taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohus leiab, et arvestades pere majanduslikku olukorda, tuleb kaitsjatasu ja kulud jätta 50% ulatuses s.o 192 euro suuruses summas riigi kanda ja sundrahast tuleb välja mõista pool, sest suuremate menetluskulude väljamõistmine võib mõjutada ka K.-L. O. resotsialiseerumist. Kohus ajatab väljamõistetavate menetluskulude tasumise seaduses maksimaalselt lubatud 1 aasta peale.

1-16-2361 R.U taotles sõlmitud kokkuleppes ja kohtuistungil, et kohus võimaldaks tal väljamõistetavad menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul, kuna korraga tasuda ei suuda. Kohus rahuldab R.U taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel.

Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.