Kohtulahend

2.1 Kaheksa korda kriminaalkorras karistatud P. Kangro kannab esimest reaalset vangistust liitkaristusena narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja levitamise eest, tapmise ja vanglas toime pandud võimuesindaja laimamise eest. Varem on teda karistatud huligaansuste, alkoholijoobes juhtimise ja varguste eest. Toimepandud kuritegude dünaamika on olnud vahelduv. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, kriminaalne käitumine, mõtlemine ja hoiakud. P. Kangrol on mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Viimati karistati teda 2. detsembril 2015 noomitusega tööst keeldumise eest. P. Kangro motivatsioon töötada on vangistuse jooksul olnud kõikuv. Varem on 2011. aastal vangistuses keevitaja kutse omandanud P. Kangro majandusabitöölisena tööhõives osalenud. Vanglast vabanedes on ehitaja, mööblitisleri ja FIE töökogemust omaval P. Kangrol olemas garanteeritud töökoht. Tal on garantiikiri ja tööleping OÜ-ga XXX. Neil on tema jaoks hooldustöölise ametikoht. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et vaatamata töökogemuse olemasolule ja võimalusele endale töökogemusele vastav töökoht otsida, kannab P. Kangro liitkaristust muu hulgas narkokuriteo eest, mille ta pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega ei ole töökogemus ega sellest tulenev võimalus töökohta leida varem P. Kangrot kuritegude toimepanemisest hoiduma pannud. 2.2 P. Kangro lähivõrgustikku kuuluvad ema, vend, poeg ja kaks tütart, kellega ta suhtleb telefoni ja kirja teel. Viimati käisid ema ja lapsed pikaajalisel kokkusaamisel 2015. aasta märtsis. Abikaasaga on P. Kangro suhted katkenud, kuigi ametlikult ta lahutatud ei ole. Vabaduses suhtles ta ka kriminaalkorras karistatud isikutega, kellega pani koos toime kuritegusid. Käesoleval ajal suhtleb ta tihedalt kriminaalkorras karistatud R.P. ga, kellega tutvus Tartu Vanglas, ning viimase abikaasaga. Vabanemise korral oleks tal võimalik elama asuda R.P. naisele kuuluvasse kahekordsesse majja, mis sobib elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Samas on seda elukohta hoolimata üürilepingu olemasolule ja sinna elama kolimise võimalikkusele peetud probleemseks just seetõttu, et sinna elama kolimisega kaasneb lävimine lisaks R.P. lähedastele ka kriminaalkorras karistatud R.P. endaga. 2.3 Positiivsena võib tuua välja, et P. Kangro on vangistuses osalenud „Agressiivsuse asendamise treeningus“ ning alates 2015. aasta detsembrist osaleb ta „Õiges hetkes“. Lisaks sellele on ta vanglas eksternina omandanud keskhariduse. Negatiivseks tuleb pidada, et kuigi P. Kangro karistatus, toimepandud kuritegude iseloom ja käitumine vangistuses viitavad nii emotsionaalsele kui ka füüsilisele vägivaldsusele ning vähesele enesekontrollile ja empaatilise mõtlemise puudumisele, katkestas ta 2010. aasta jaanuaris alustatud programmis „Viha juhtimine“ osalemise. Tema sõnul ei sobinud talle selles grupis osalejate vanus. 2.4 P. Kangro tarvitas enda sõnul vabaduses alkoholi mõõdukalt ning see ei takistanud tema igapäevaelu. Samas on ta alkoholijoobes pannud toime erinevaid kuritegusid, sealhulgas ka tapmise. Hoolimata sellest, et ta on väljendanud motivatsiooni probleemiga tegelemiseks ning läbinud vangistuses vastavasisulise sotsiaalprogrammi, on selle tulemuslikkus tänase päeva seisuga kaheldav. Seda seetõttu, et P. Kangro ise alkoholi tarvitamist enda jaoks probleemiks pidanud ei ole. Samuti on olemas andmed, et kõrgenenud enesehinnanguga P. Kangrol on probleeme oma vigade tunnistamisega ning ta ei näe vajadust enda muutmiseks.

kehtestama seadusandja karistusseaduses. Seejärel saab isiku suhtes karistust kohaldada üksnes õigusemõistmise volitustega institutsioon, kelleks ei ole kohalik omavalitsus ega valimiskomisjon. Kinnipeetavalt valimisõiguse või kandideerimisõiguse äravõtmine rikub topeltkaristamise keeldu. Jättes Euroopa Kohtult eelotsustuse küsimata, rikkus maakohus EÜ artiklit 234. Siseriiklik kohus vabaneb kohustusest esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus vaid siis, kui Euroopa Kohus on kõnesolevat ühenduse õigusnormi juba tõlgendanud või ühenduse õiguse tõlgendamine on niivõrd selge, et põhjendatud kahtlus ei ole võimalik. 3.2 P. Kangrot on ligi kolm aastat peetud kinni ebainimlikes tingimustes, mis Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt on karistuslik erimeede, nn vangistus vangistuses (üksikvangistus). Vaatamata korduvatele P. Kangro pöördumistele ei ole ametivõimud astunud samme tema olukorra parandamiseks. Vastupidi, tema suhtes on kohaldatud põhjendamatuid distsiplinaarkaristusi. P. Kangrole ei ole üle kolme aasta võimaldatud kambrivälist mõtestatud tegevust ja ta on olnud ööpäevaringselt lukustatud kambris. Kaitsja taotleb, et kohus nõuaks Tartu Vanglalt välja andmed selle kohta, missugustes tingimustes on P. Kangrot alates tema kinnipidamisest hoitud ning kõik P. Kangro vanglale esitatud märgukirjad seoses CPT raportite ja konventsiooni artikkel 3 rikkumisega. P. Kangro kinnipidamise tingimused on ebainimlikud ega vasta konventsiooni artiklile 3. 3.3 P. Kangrot on karistatud alandava ja ebainimliku karistusviisiga, s.o üksikvangistusega. P. Kangro on veetnud üksikvangistuses kokku üle kolme aasta, millest ühe aasta on ta viibinud üksikvangistuses järjest. Üksikvangistus on meede, mida kohaldatakse distsiplinaarkaristusena. Hoolimata karistuse kriminaalsest iseloomust, kuuluvad distsiplinaarkaristused vaidlustamisele halduskohtus. Selline kohtualluvuse muutmine on aga selgelt EIÕK artiklis 6 sätestatud põhiõiguste rikkumine. P. Kangrot on karistatud kriminaalõigusliku menetlusega menetluses, kus talle ei olnud tagatud kriminaalõiguslikud garantiid ja kus menetluse üle teostas järelevalvet mitte maa-, vaid halduskohus. P. Kangro suhtes on rikutud topeltkaristamise keeldu ka sellega, et tal ei ole võimaldatud osaleda Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude kui ka Euroopa Parlamendi valimistel nii kandidaadi kui ka valijana. P. Kangro leiab, et ta on oma karistuse, mis on talle määratud ne bis in idem-põhimõtet rikkudes, tänaseks ära kandnud. P. Kangrot on korduvalt karistatud alandava ja piinava üksikvangistusega, mis on olnud eraldiseisev kriminaalõiguslik karistus, ja lisaks on P. Kangro jäetud korduvalt ilma valimisõigusest, millega P. Kangro loeb oma karistuse kantuks ja taotleb enda kohest vabastamist. 3.4 P. Kangro kaitsja esitab kaebuses rea küsimusi, mille kohta taotleb eelotsuse küsimist Euroopa Kohtult. Samuti taotleb kaitsja kohtult õigustloova akti, millega ei ole ette nähtud tõhusat siseriiklikku õiguskaitsevahendit või menetlust kinnipeetavale EIÕK artikliga 3 vastuolus olevate kinnipidamistingimuste kontrollimiseks ja eelviidatud sätte rikkumise korral kinnipeetavale õiglase hüvitise mõistmiseks, andmata jätmine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

erinevaid küsimusi, mis ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisel täiesti asjakohatud. Kuna kaitsja argumendid ei oma ringkonnakohtu hinnangul P. Kangro vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tähtust, ei pea kohus vajalikuks neile põhjalikult vastata. Lühidalt märgib kohus kaitsja väidete kohta järgmist.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.