Kohtulahend

registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 12.04.2016. a KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista E.G-lt sundraha 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.G-lt 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse muude menetluskulude katteks. Menetluskulu kogusummas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber 99916700025684. Selgituseks märkida: „E.G, 1-16-2673, menetluskulu 12.04.2016.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasumisega hiljemalt 28.10.2016. a. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 381 (kolmsada kaheksakümmend üks) eurot riigi kanda Kohtuotsuse koopia saata kaitsjale, advokaat Aivar Kellole, kes ei võtnud osa asja arutamisest kohtuistungil. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab E.G süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.10.2015 kella 10.11 paiku Tartus, Ringtee tänaval mootorsõidukit MB reg märgiga XXXX, olles alkoholijoobes. E.G rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud E.G § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. E.G § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani E.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus E.G-le KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.10.2015.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista E.G-le kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui E.G ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 96 eurot. Menetluskulud kokku on 741 eurot.

Vastavalt kokkuleppele jääb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskuludest riigi kanda sundraha summas 357 eurot ja kaitsjatasu 24 eurot ning 360 eurot (sundraha 288 eurot ja kaitsjatasu 72 eurot) tasub E.G ositi 6 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.