Kohtulahend

2.5 üldkasuliku töö tegemisel allutada D.N KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile elukohaga xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; 2.6 üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. 2.7 Tühistada D.N-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada D.N kohtusaalis.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku § -des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit. KarS § 70 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § -s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku § -s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt KarS § 70 lg -st 2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Tartu Maakohtu 20.04.2010.a. otsuse kohaselt oli D.N kohustatud tasuma rahalise karistuse 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Süüdimõistetu D .N ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ja rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud 01.06.2011. Süüdimõistetul vara puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahali ne karistus summas 450,70 eurot s.o 45 päevamäära . Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistav aid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole enam kui viie aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine. D.N -ile mõistetud rahalisest karistusest on tasumata 45 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu D.N -i asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse vahistuses viibitud aeg 09.-11.04.2016 s.o 3 päeva karistusaja hulka ning D.N-i kandmata karistuseks on vangistus 12 päeva. KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd. D .N andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, l ähtudes eeltoodust peab kohus KarS § 70 alusel ja KarS § 69 lg 1 kohaselt võimalikuks asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud jätta vangistus 12 päeva täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga 12 tundi. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata D.N -ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud alates kohtumääruse jõustumisest . Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab D.N järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustu si vastavalt KarS § -s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § -des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.