Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. aprill 2016, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-6694
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Tõlk
Alla Lašmanova
Prokurör
Kirjaliku arvamuse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Riita Serikova (istungil ei osalenud)
Kriminaalasi
Aleksei Savini süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi
Menetlustoiming
Aleksei Savini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Aleksei Savin (isikukood vabanemisel XXXX)
Kaitsja
riigi õigusabi korras advokaat Gerda-Johanna Pello
38101160369;
elukoht
Jätta Aleksei Savin temale Harju Maakohtu 16.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-156694 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Aleksei Savinilt riigi tuludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arvelduskontole nr EE502200221014193355 (Swedbank AS) või arvelduskontole nr EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või arvelduskontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides viitenumbri 99915700068338 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega 1 (üks) kuu alates kohtulahendi jõustumisest, so 27.05.2016. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja võlgnikult. Määruse koopia saata kinnipeetavale, Tartu vanglale ja prokurörile.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Harju Maakohtu 16.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6694 tunnistati Aleksei Savin süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja temale mõisteti karistuseks vangistus 5 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.11.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu 25 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 12.05.2015. Kohtuotsus jõustus 19.08.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 12.05.2015 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 17.08.2016. 16.03.2016 esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid Aleksei Savini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta Aleksei Savini tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör esitas Aleksei Savini tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Aleksei Savin avaldas kohtus, et vangistuse kandmise ajal on tal olnud aega oma käitumist analüüsida ning ta kahetseb toimepandut. Ta mõistab, et edaspidine sõltub üksnes tema enda mõtlemisest ning käitumisest. Tema tulevikueesmärgid on tööle asumine ja pere loomine. Kinnipeetav soovib ennetähtaegselt vabaneda ning on nõus alluma kriminaalhooldusele.
Aleksei Savin kannab karistust muuhulgas narkootiliste ainete suures koguses korduva ebaseadusliku käitlemise eest, mis on tahtlik esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksei Savin temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Aleksei Savinit on varem karistatud arvukate kuritegude eest. Korduvalt on talle karistusena kohaldatud ka vangistust. Valdavalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kuriteod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on olnud ka Aleksei Savini sõltuvus narkootikumidest ning vajadus saada nende hankimiseks rahalisi vahendeid.
Käesoleva vangistuse kandmise ajal ei nähtu Aleksei Savini hoiakutes ning käitumises mingeid paranemise märke. Tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, kusjuures kaks neist on määratud vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. Viimati karistati Aleksei Savinit distsiplinaarkorras alles 18.01.2016 ametniku korralduse eiramise ja solvavate väljendite kasutamise eest. Lisaks on tema suhtes kohaldatud kahel korral täiendavaid julgeolekuabinõusid. Aleksei Savini eelkirjeldatud käitumine viitab tema suutmatusele karistamistest järeldusi teha ja õppida. Eelnevast saab järeldada, et kinnipeetav on omandanud kriminaalsele subkultuurile omased hoiakud ning väärtushinnangud ega peagi vajalikuks alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele. See omakorda viitab väga suurele tõenäosusele, et isik paneb vabanedes toime uued õigusrikkumised. Asjaolud, et Aleksei Savinil on vabaduses olemas kindel elukoht, samuti oma lähedaste toetus nii moraalses kui ka materiaalses mõttes, ei vähenda nimetatud riski, kuna ka varasemate kuritegude toimepanemise ajal olid Aleksei Savinil need tugifaktorid olemas. Seetõttu leiab kohus, et Aleksei Savinit ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, sest on väga suur tõenäosus, et ta jätkab vabanedes süütegude toimepanekut. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Aleksei Savinile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 48 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Aleksei Savinil.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.