lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-3128/22

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-3128/22
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1045
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-3128/5Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja07.05.20151-15-3128/11Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja17.12.20151-15-3128/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja22.02.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-3128

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 22. veebruari 2016. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Guido Belisaare (isikukood 38808162734) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 22. veebruari 2016. a määrus muutmata ja Guido Belisaare kaitsja Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Guido Belisaar on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 7. mai 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3128 KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi, mille eest on talle KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust, ning KarS § 266 lg 1 (alates 1. jaanuarist 2015 kehtivas redaktsioonis § 266 lg 2 p 1) järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja G. Belisaarele mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumis 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati G. Belisaarele mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-669 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 23 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 4 kuud 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 7. mail 2015 ja lõpeb 30. septembril 2016. Võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 8. jaanuaril 2016.
2.Tartu Maakohtu 22. veebruari 2016. a määrusega jäeti G. Belisaar vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

2.1 G. Belisaart on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid vanglakaristust kannab ta esmakordselt. G. Belisaar on varasemalt toime pannud nii kelmuseid, dokumendi võltsimist kui ka isikuvastase kuriteo. Praegust vangistust kannab ta asja omavolilise kasutamise, omavolilise sissetungi ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuriteod on toime pandud katseajal. G. Belisaare karistusandmetest nähtuvalt on talle mõistetud eriliigilisi karistusi (rahaline karistus, karistusest tingimisi vabastamine käitumiskontrolliga ning üldkasulik töö), kuid ükski karistustest ei ole teda piisavalt mõjutanud oma elukorraldust muutma. Senised kriminaalhooldused ei ole olnud edukad, mistõttu ei ole kriminaalhoolduslikud vahendid piisavad G. Belisaare suunamiseks õiguskuulekale käitumisele. 2.2 Kuritegusid soodustanud teguriks on olnud nii alkoholi kuritarvitamine kui ka rahalise kasu saamise soov. Kuriteoriskide maandamiseks on G. Belisaar vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid programmi läbiviijate hinnang ei ole positiivne. Kinnipeetaval puudub väidetavalt motivatsioon oma elustiili muutmiseks. Asjaolu, et G. Belisaar ei ole valmis kehtestatud korda järgima, näitavad ka distsipliinirikkumised vanglas. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on kaks, viimane 11. mail 2015, millega pöörati täitmisele varasem 19. veebruaril 2015 määratud karistus. 2.3 Lisaks eelnevale ei toeta G. Belisaare vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. Ennetähtaegse vangistusest vabastamisega kaasneb käitumiskontroll, mille üheks tingimuseks on kohustus elada kohtu poolt määratud alalises elukohas. Kuigi G. Belisaare suhted pereliikmetega on paranenud, ei ole lähedastel võimalik kinnipeetavale vabanemise korral elukohta pakkuda. Kinnipeetava vend K.B. kasutab oma korterit üürilepingu alusel, korteri omanikuks on OÜ XXX , kelle esindaja sõnul ei ole K.B. el õigust allüürnikke võtta. Kinnipeetava õde elab sotsiaalmajas ning seetõttu ei ole ka temal õigust G. Belisaarele elukohta garanteerida. Kohtuistungil selgitas G. Belisaar, et vabanemise korral saab ta öömajateenust Tartus varjupaigas seni, kuni leiab korteri Jõgeval. Seega käesolevalt G. Belisaarel alaline elukoht puudub. Öömajateenuse võimalust varjupaigas ei saa pidada isiku alaliseks elukohaks. Olukorras, kus isikul puudub elukoht, ei ole võimalik tema üle vajalikku kontrolli teostada ning puudub ka võimalus isiku tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

3.Maakohtu määruse peale esitas G. Belisaare kaitsja määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja G. Belisaare vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Kaitsja arvates vajavad tähelepanu teatud positiivsed asjaolud, mida maakohus ei arvestanud. G. Belisaar läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kahel korral on ta püüdnud omandada autoremondi eriala. G. Belisaar õppis pagariks, kuid jättis selle pooleli. Ilmselt valmistab õppimine talle ka eriala omandamisel raskusi. Süüdimõistetu töötas ehitustel, saekaatris, kojamehena ja puhastusteenindajana. Seega on ta püüdnud teha jõukohast tööd. Kui ema ei pea võimalikuks poega enda juurde elama võtta, kuid õde on seda võimaldanud, siis ei saa elukoha puudumine olla takistuseks ennetähtaegseks vabastamiseks. Ise on G. Belisaar välja vaadanud võimaluse ööbida Tartu varjupaigas seni, kuni saab korteri Jõgeval. Suhteliselt pikk katseaeg koos alkoholi tarvitamise keeluga peaks andma G. Belisaarele parimad võimalused vabanemisjärgseks toimetulekuks. Isikul on mitu eriala ja seega tagatud töökoht ja soov asuda tööle. 3.2 Vangla iseloomustus sisaldab vähe negatiivset. Selle kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnatud keskmiseks ja on märgitud, et on risk ühiskonnale, kui G. Belisaar ei suuda vabaneda alkoholist ja jätkab suhtlemist teda negatiivselt mõjutavate isikutega. Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused, jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab samuti, et G. Belisaare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
5.Süüdimõistetu kaitsja toob kaebuses välja G. Belisaart positiivselt iseloomustavad asjaolud (sotsiaalprogrammi läbimine, õppimine, töötamine), mille põhjal asub seisukohale, et kinnipeetavat on võimalik ning põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja jätab aga tähelepanuta, et maakohus on kõigi kaebuses märgitud asjaoludega juba arvestanud, ent neile vaatamata põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu varasem elukäik ei võimalda teda praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja kaebus ei sisalda argumente, mis maakohtu sellekohase järelduse ümber lükkaksid. Ainuüksi see, et kaitsja maakohtu seisukohaga ei nõustu, ei anna alust väita, et kohtumäärus oleks põhjendamatu või vastuolus seadusega. Seetõttu jääb kaitsja kaebus tagajärjetuks.
6.Eelöeldule vaatamata peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt välistab kindla elukoha puudumine süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kohtumäärusega on võimalik kohustada süüdimõistetut endale vabanemisjärgselt kindlat elukohta leidma. Kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt valvab hooldaja kriminaalhoolduse teostamise käigus kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab hooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Lisaks osutatakse kriminaalhooldusalusele katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel. Seega on ka kriminaalhooldaja ülesanne süüdimõistetut elukoha leidmisel abistada.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.