Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06.04.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-15-7936
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungisekretär
Julia Senkevitš
Tõlk
Anneli Helmann
Kohtuasi
Vangla materjalid Maria Gontšarova tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Maria Gontšarova (ik 49802270258) viibib Vanglas
Kohtuistungi toimumise aeg,
30.03.2016.a Tallinn kaugkohtuistung
Liivalaia
tingimisi enne
kohtumaja,
avalik
koht
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
kriminaalhooldusosakonnale ja
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Maria Gontšarova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maria Gontšarova mõisteti süüdi Harju Maakohtu 10.11.2015.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks vangistus 2 kuud ja 20 päeva. KarS § 692 lg 10 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.07.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 4 kuud ja 5 päeva – võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 kuud ja 25 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati
eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja Kohtuotsus jõustus 08.12.2015.a.
alguseks loeti 08.11.2015.a.
Karistuse kandmise algus oli 08.11.2015.a ja lõpp on 31.05.2016.a. Maria Gontšarova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhtes individuaalset täitmiskava ei koostatud. Käesoleval ajal osaleb ta 9. klassi õppetöös. Kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus. Maria Gontšarova kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht Tallinnas, Sitsi 7-12, kus elavad tema ema ja ema elukaaslane. Vabaduses ei töötanud ega õppinud. Maria Gontšarova soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Karistust kannab varguse eest. On teadlik, et minimaalne katseaeg on kuus kuud. Kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas teist korda. Narkootikume on tarvitanud kolm aastat. Õpib 9. klassis. Tahab vabaduses lõpetada kooli ning on sellest rääkinud kooliga, võtab vanglast dokumendid ja viib kooli. Sitsi tänava korter kuulub emale, ema elab seal koos elukaaslasega ja on nõus sinna elama asumisega. Koolist puudus, sest tarvitas narkootikume ja ei tahtnud narkojoobes kooli minna. Koolis tahab hakata käima kaugõppes, sest tahab tööle minna. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas M. Gontšarova, et on mõelnud narkosõltuvuse ravimisele, aga leiab, et esmalt on vaja kool lõpetada ning enne ei saa ravile minna. Ei teadnud, et ravi on tasuline, kuid on nõus ravile minema. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Maria Gontšarova tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maria Gontšarova pani toime teise astme kuriteo alaealisena, s.o 17.aastasena, seega KarS § 761 lg 2 kohaselt tuleb Maria Gontšarova vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest, ta oli teise astme kuriteo toimepanemise ajal alaealine. Maria Gontšarova mõisteti süüdi süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest ja KarS § 692 lg 10 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust, kuivõrd olles allutatud sõltuvusravile, pani toime uue kuriteo. Prokuröril puuduvad andmed, et M. Gontšarova oleks KarS § 76 lg 7 kohaselt rikkunud kontrollnõudeid, mis oleks tinginud karistuse täitmisele pööramise ja välistaks M. Gontšarova kohustusliku vabastamise nõudest. Prokurör nõustub kriminaalhooldaja ettepanekuga määrata katseaja pikkuseks 6 kuud, lisakohustustega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsime töökoha või omandama üldhariduse või eriala. Prokurörile esitatud materjalidest on näha, et vabanedes M. Gontšaroval on eluasemeks 20m2 köök-tuba – aadressil XXX Tallinnas, kus peab elama koos ema ja viimase elukaaslasega, samuti asjaolu, et vanglas osaleb anonüümsete narkomaanide grupis ja on huvitatud seal osalemisest, seetõttu prokurör taotleb kohtult määrata lisakohustused alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ja mitte suhtlema narkootikume tarvitavate isikutega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Maria Gontšarova tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. M. Gontšarova kannab karistust Harju Maakohtu 10.11.2015.a kohtuotsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise astme kuriteo eest, mille ta pani toime alaealisena. KarS § 76-1 lg 2 kohaselt vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui
kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. M. Gontšarovale mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 kuud ja 25 päeva, millest ta on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui pool mõistetud karistusajast, mis ületab 4 kuud. Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud M. Gontšarova mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Vangla ja prokurör toetavad M. Gontšarova tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M. Gontšarovale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Maria Gontšarova, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus juhindub KarS § 76-1 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.