Kohtulahend

1-16-1313 kvalifitseeritava kuriteo toime 26.01.2016 kella 12.12 ajal - võttis Tallinnas XXXXXXXX XX asuvast R AS kuuluvast XXX kauplusest kaupu 53, 80 euro väärtuses (12 Kuninga Gouda Valio juustu, ühe juustu väärtus 2,69 eurot, kogu juustude väärtus 32,28 eurot) ja 8 Gouda Valio juustu (ühe juustu väärtus 2,69 eurot, kogu juustude väärtus 21,52 eurot). Kuritegu jäi aga lõpule viimata, kuna kaupluse turvamees pidas isiku kinni. Kuna kaup jäi rikkumata, siis see tagastati kauplusele. Samuti tema 16.02.2016 kella 11.55 paiku võttis Tallinnas XXXX XX asuvast S AS-le kuuluvast XXX kaupu väärtusega 104,85 eurot (9 purki Salmon Caviar lõhemarja, ühe purgi väärtus 8,99 eurot, kogu juustude väärtus 80,91 eurot) ja 6 Saaremaa Kadaka juustu (ühe juustu väärtus 3,99 eurot, kogu juustude väärtus 23,94 eurot). Kuritegu jäi aga lõpule viimata, kuna kaupluse turvamees pidas isiku kinni. Kuna kaup jäi rikkumata, siis see tagastati kauplusele. Seega pani P.R toime võõra vallasasja äravõtmise katse ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt. See on kvalifitseeritav kuritegu KarS § 25 lg 2 – § 199 lg 2 p 9 järgi.

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1-16-1313 teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist menetluskulude osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 4.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtukolleegiumil tuleb märkida, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Ainult väide, et ainsaks sissetulekuks on toimetulekutoetuse saamine, ei ole aluseks jätta menetluskulusid riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et P.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kolleegium leiab, et P.R-ilt välja mõistetud menetluskulud ei ole suured. Välja on mõistetud, vaid sundraha, mida on vähendatud KrMS § 2565 lg 2 korras poole võrra ja riigi õigusabi osutanud kaitsja tasu. Maakohtu istungil ei ole P.R taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ega menetluskulude tasumiseks pikema aja määramist. Samas on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega nii vangistuse ajal kui ka peale vangistusest vabanemist ning andnud seetõttu süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtukolleegium peab vajalikuks ka veel märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad ning vabaduses olles on sissetulekuks vaid toimetulekutoetus, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-12.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Orvi Tali

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.