Kohtulahend

Kinnipeetava karistusaeg algas 14.04.2014 ja lõpeb 18.07.2017. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 17.02.2016. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava V.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märgib, et V.R ei ole lõpuni viinud ühtegi talle vanglas määratud sotsiaalprogrammi ega läinud riigikeele eksamile, mis näitab isiku negatiivset suhtumist vangla poolt pakutavatesse meetmetesse tema ümberkasvatamiseks ja suunamiseks eluks vabaduses. V.R on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kõik on seotud allumatusega vanglakorrale ja suhtumisega vanglaametnikesse. Puudub kindlus, et isik allub kriminaalhooldusele ja täidab kontrollnõudeid ja kohustusi vabaduses, kui ta seda ei suuda range kontrolli tingimustes. Elu- ja töökoht ei ole tal takistanud jätkamast oma kuritegelikke eluviise. Isikul on rahalised kohustused summas 32119,98 €, mis võivad pärssida tema soovi asuda legaalselt tööle. Isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused, kuid antud isiku puhul puudub kindlus, et ta vabanemisel järgib ühiskonnas kehtestatud reegleid. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, eelnevat käitumist ja käitumist vangistuse ajal, ei toeta prokuratuur V.R vabastamist ennetähtaegselt. V.R avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib jätkata kooselu oma elukaaslasega, saada lapsi. Vabanemisjärgne elukoht kuulub naise tuttavatele, kes elavad ise Inglismaal. Karistuse kandmise ajal Tallinna Vanglas on tal olnud distsipliinirikkumisi, Tartu Vanglas käitumine korralik. Kinnipeetav selgitab, et ta on varem kriminaalhooldusel olnud ning kõik oli hästi.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on V.R temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused V.R tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.R karistusandmetest nähtuvalt on teda kriminaalkorras karistatud seitsmendat korda. Vanglakaristust kannab V.R kolmandat korda. Valdavalt on ta toime pannud vägivallakuritegusid, mis on tingitud isiku agressiivsusest, kõrgest enesehinnangust ja puudulikust probleemilahendamise oskusest. Käesolev kuritegu on toime pandud pärast eelmist kohtuotsust (kriminaalasjas nr 1-13-4152), kuid veel enne kui ta selle otsusega mõistetud ja edasi lükatud karistust kandma asus. Karistuse kandmise ajal ei ole V.R samuti suutnud kehtestatud reeglitele alluda. Käesolevalt on tal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, valdavalt ametnike korralduste eiramise eest, kuid ka vanglateenistuja solvamise, laimamise, ahistamise ja ähvardamise eest. Viimane karistus on

2 (3)

määratud 13.01.2016. Kohus leiab, et isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Lisaks eelnevale ei ole V.R huvitatud individuaalse täitmiskava täitmisest. Isik on mitmeid resotsialiseeriva iseloomuga tegevusi alustanud, kuid ei ole ühtegi lõpuni läbinud. Eelnevast tulenevalt saab väita, et isikul puudub motivatsioon ja oskus oma senist kuritegelikku eluviisi ja käitumist muuta. Praeguseks on V.R-ist tulenevad kuriteoriskid maandamata ning jätkuvalt püsib suur oht uute kuritegude toimepanemiseks. Seda kinnitab ka vangla iseloomustus, mille kohaselt on V.R avalikkusele kõrgohtlik. Kohtul puudub kindlus, et V.R suudab alluda kriminaalhooldusele, täita kontrollnõudeid ja kohustusi vabaduses, kui ta seda ei suuda range kontrolli tingimustes. Kuigi V.R vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei võimalda need siiski isiku vabastamist. Elu- ja töökoht ning elukaaslase toetus ei ole varasemalt olnud piisavad, et hoida ära uute kuritegude toimepanemine V.R poolt. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis V.R vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Eelneva põhjal leiab kohus, et V.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1 ja § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.