Kohtulahend

1-16-2472 algust arvata alates 02.11.2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Reena Kuusekänd olles karistatud 09.10.2015 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi üheksa aastase vangistusega, ajavahemikul 27.04.2015 kuni 02.11.2015 kasutas Reena V võõraste isikute isikuandmeid, isikukoodi ning ees- ja perekonnanime, võttis ühendust antud isikute perearstidega ning esinedes teise isikuna veenis perearste välja kirjutama psühhotroopsete ravimite Imovane (toimeaine zopikloon), Somnols (toimeaine zopikloon) ja Valocordin Diazepam (toimeaine diasepaam) digiretsepte. Peale digiretsepti väljakirjutamist perearsti poolt käis Reena V erinevates apteekides teiste isikute nimele välja kirjutatud ravimeid teadlikult välja ostmas eesmärgiga omandada psühhotroopseid ravimeid, esitades apteekides apteekritele teiste isikute isikuandmeid, misjärel väljastasid apteekrid digiretseptil märgitud koguse psühhotroopseid ravimeid Imovane, Somnols ja Valocordin Diazepam. Reena V käis ajavahemikul 04.05.2015- 02.11.2015 nimetatud viisil ravimeid välja ostmas 107-l korral (R.K 18.12.2015 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli lisa 1, kd 4 tl 10-13). Lk 2 / 4

1-16-2472 Iga omandatud ravimi Imovane pakend sisaldab 20 tabletti, kus üks tablett sisaldab 7,5mg psühhotroopset ainet zopiklooni, ravimi Somnols pakend sisaldab 10, 20 või 30 tabletti, kus üks tablett sisaldab 7,5mg psühhotroopset ainet zopiklooni ja ravimi Valocordin Diazepam pakend sisaldab 25ml suukaudseid tilkasid, kus 1 ml sisaldab 10mg psühhotroopse aine diasepaami lahust. Kasutades 46 erineva isiku isikuandmeid, ostis Reena Vaikla välja 245,3 pakki erinevaid psühhotroopseid ravimeid. Täpsemalt omandas Reena Vaikla 4800 tk ravimi Imovane tabletti (240 pakendit), 70 tk ravimi Somnols tabletti (4,3 pakendit) ja 25 ml ravimi Valocordin Diazepam annust (1 pakend). Psühhotroopsed ained zopikloon ja diasepaam kuuluvad vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3’1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise- või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Narkojoobe tekitamiseks kümnele keskmisele inimesele piisab 75-150 mg (0,075-0,15 g) psühhotroopsest ainest zopikloonist ning 20-400 mg (0,02-0,4 g) psühhotroopsest ainest diasepaamist. Seega Reena Kuusekänd suures koguses ebaseadusliku käitlemisega isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses käitlemise, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo tunnustega teo. 09.10.2015 kohtuotsusega mõisteti Reena Kuusekänd süüdi tegude eest, mis olid toime pandud ajavahemikul 08.03.2013 kuni 30.04.2015. Käesolevas kriminaalasjas oli esitatud kahtlustus muuhulgas ka 31.03.2015 teo eest, ehk siis enne eelmise kohtuotsusega karistatud ajavahemikku jääva teo eest. Seega on ta selles teos karistuse juba saanud eelmise kohtuotsusega, vaatamata sellele, et konkreetne kuupäev ei olnud siis menetlejale teada ning selle teo eest on Reena Vaiklat juba karistatud. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest: 1. Enne viimast kohtuotsust, ajavahemikul 27.05.2015 kuni 09.10.2015, 96 korral ravimite ostmise eest karistuseks kolm aastat vangistust, mis KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kaetuks 9.10.2015 kohtuotsusega mõistetud 9 aastase vangistustega. 2. Peale viimast kohtuotsust, ajavahemikus 15.10.2015 kuni 02.11.2015, 11 korral ravimite ostmine eest KarS § 61 lg 1 alusel karistuseks üks kuu vangistust. KarS § 61 lg 1 alusel kohaldatakse karistust alla alammäära, kuna esinevad erandlikud asjaolud, millisteks on see, et 1. Reena Kuusekänd omab 7 kuust last, kellega koos viibib kinnipidamiskohas karistust kandmas ning kahte alaealist last: 6 aastane ja 2 aastane; 2. samalaadsete tegude eest kannab juba ülipikka vangistus, 9 aastat; 3. peale kohtuotsuse tegemist on ostetud ravimeid kokku 11 korral, kuid siinjuures tuleb arvestades uute tegude toimepanemise tehiolusid; 4. ravimisõltuvusest Reena Kuusekänd on kinnipidamiskohas vabanenud; 5. Reena Kuusekänd on teinud menetluse ajal igakülgset koostööd. Lähtuvalt KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eripreventiivsetest eesmärkides tuleb Reena Kuusekännule karistuse mõistmisel silmas pidada karistuse eesmärki ning on otstarbekas ja põhjendatud, mõista karistus alla alammäära. 09.10.2015 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistusest on 24.03.2016 seisuga ära kantud 4 kuud 22 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 09.10.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse 9 aasta vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumi eest mõista liitkaristuseks 9 aastat üks kuu vangistust ja karistuse kandmise aja algust arvata 02.11.2015.

Lk 3 / 4

1-16-2472

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada Reena Kuusekänd KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Kriminaalmenetluse kuludeks on sundraha summas 1075 eurot ning riigi õigusabi kulu summas 285,60 eurot. Kohus leiab, et arvestades süüdlase isikut, tema majanduslikku olukorda, resotsialiseerumise väljavaateid ning kuna osaliselt liitkaristus on mõistetud muuhulgas ka KarS § 65 lg 1 alusel, tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 180 lg 3 alusel riigituludesse menetluskulud vähendatult summas 500 eurot. Täies ulatuses menetluskulu riigi kanda jätmist ei luba KrMS § 180 lg 3 ning samuti veelgi väiksemas osas väljamõistmine ei oleks see põhjendatud juba arvestades episoodide arvu, kõigi süüdimõistetute võrdse kohtlemise põhimõtet ning ka seda, et liitkaristus on nüüd mõistetud muuhulgas ka KarS § 65 lg-st 2 juhindudes. Asitõendid - CD-plaadid jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tsiviilhagi ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.