Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-24-16 30. märts 2016 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Saale Laos ja Paavo Randma Süüdistatava Virgo Raudsepa eemaldamine kohtusaalist istungi ajaks Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-693 Virgo Raudsepa (Raudsepp) kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, määruskaebus Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna prokuröri abi Kati Reitsak 2. märts 2016, kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 16. septembri 2015. a määrusega eemaldati süüdistatav Virgo Raudsepp
kohtusaalist kuni 18. septembrini 2015 kaasa arvatud. Kohtumääruse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
kriminaalasjas nr 1-15-693. Süüdistatavat V. Raudseppa ei toimetatud vanglast kohtuistungile. Tallinna Vangla järelevalveosakonna peaspetsialisti J. S-i ettekande kohaselt teatas kartseris karistust kandev V. Raudsepp, et ta ei jaksa kohtusse minna, kuna tal on halb olla ja ta pole mitu päeva söönud. Vangla meditsiinitöötaja leidis, et kinnipeetava terviseseisund pole nii halb, et ta ei saaks kohtusse minna, kuigi tal võib esineda nõrkus.
Kogutud teabest järeldas maakohus, et V. Raudsepp viitab halvale enesetundele üksnes
kohtuistungi venitamiseks, nagu tegid seda ka teised süüdistatavad. Näiteks 11. septembril 2015
kukkus süüdistatav A. V. kohtuistungil ratastoolist põrandale, vigastas oma pead ja kiirabi viis ta ära. Sellest lähtudes leidis kohus, et V. Raudsepp, asudes vanglas nälgima, soovis samuti kohtuistungi jätkumist takistada.
Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et V. Raudsepp tuleb kohtu korralduste täitmata
jätmise
ja
kohtuistungi
tahtliku
venitamise
tõttu
ajutiselt
kohtuistungilt
kõrvaldada
kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 267 lg 1 p 1 alusel. Maakohus viitas seejuures ka Riigikohtu lahendis asjas nr 3-1-1-81-11 sisalduvatele seisukohtadele, tuues välja, et viimase võimalusena, kui muude abinõudega ei õnnestu kohtumenetluse poole menetlust häirivat käitumist takistada, tuleb kohtul kaaluda süüdistatava saalist eemaldamist KrMS § 267 lg 1 p 1 alusel.
Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2015. a määrusega jäeti V. Raudsepa ja tema kaitsja
määruskaebused sisuliselt läbi vaatamata ja tagastati esitajatele, kuivõrd KrMS § 385 p-st 4 tulenevalt pole isiku menetlusest kõrvaldamise määrus määruskaebe korras vaidlustatav. Säte ei ole selles osas ka põhiseadusvastane, sest kohtuistungilt kõrvaldamine on vaidlustatav apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses (KrMS § 383 lg 2). KrMS § 269 lg 2 p-s 1 on sätestatud, et kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta on eemaldatud istungisaalist KrMS § 267 lg 1 p-s 1 sätestatud alustel ja korras.
Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja. Kaebuses palutakse
tühistada Harju Maakohtu määrus, millega V. Raudsepp eemaldati kohtusaalist, ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega jäeti maakohtu määruse peale esitatud määruskaebused läbi vaatamata. Samuti palub kaitsja tuvastada ebaseadusliku eemaldamisega kaasnevad tagajärjed. Kui asutakse seisukohale, et KrMS § 267 lg 1 p 1 alusel tehtud kohtumäärus ei ole määruskaebekorras vaidlustatav, palub kaitsja tunnistada KrMS § 385 p 4 kaebeõiguse piiramise osas põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Kaitsja põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jättes V. Raudseppa puudutavad
asjaolud välja selgitamata ja tehes tema suhtes kohtumääruse, mida KrMS § 267 lg 1 p 1 ei võimalda. KrMS § 267 lg 1 p 1 reguleerib olukorda, kus süüdistatav viibib kohtuistungil. Kuivõrd V. Raudsepp ei viibinud kohtus, ei saanud ta rikkuda kohtuistungi korda ega jätta täitmata kohtuniku korraldust. Kohus saanuks kohaldada sundtoomist (KrMS § 139), selgitades välja süüdistatava terviseseisundi kohapeal. Vajadusel oleks saanud kohtuistungi edasi lükata. Kohtumääruse seisukohad, kus põhjendatakse V. Raudsepa suhtes KrMS § 267 lg 1 p 1 kohaldamist A. V-i kukkumisega, on otsitud ja üllatavad.
V. Raudsepp on käesoleva kriminaalasja kohtus arutamise ajaks asetatud ebainimlikesse
tingimustesse, mis takistavad tal vabalt ja teiste kohtualustega võrdsetes oludes oma kohtuasja
arutamisest osa võtta. 16. septembri 2015. a hommikul toimetati V. Raudsepp kohtusse viimiseks kartserist etapeerimisruumi, kus ta teatas, et on nõrk, söömata, tal on kõrge vererõhk ja ta kardab, et ei jaksa kohtuistungil viibida. Seejärel saadeti ta arsti juurde vererõhu mõõtmiseks ja toimetati tagasi kartserisse. V. Raudsepp pole kohtuistungile minekust keeldunud, iseseisvalt ta sinna minna ei saanud. Nii vaidlustatavast kohtumäärusest kui ka kohtuistungi protokollist ilmneb, et kohus ei selgitanud süüdistatava kohtuistungilt eemaldamise määruse tegemise ajaks välja tegelikku olukorda.
Kaitsja hinnangul peab maakohtu määrus olema vaidlustatav. Kui jõuda siiski järeldusele, et
KrMS § 385 p 4 välistab määruse vaidlustamise, tuleb säte tunnistada selles osas põhiseadusvastaseks. Kohus tegi teadlikult ebaseadusliku määruse, mille vaidlustamine on välistatud. Samas ei ole sellist rikkumist võimalik kõrvaldada apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, sest selleks ajaks on süüdistatava õigusi pöördumatult rikutud.
Ringkonnakohus tegi põhjendatult süüdistatava ja tema kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata
jätmise määruse, sest KrMS § 385 p 4 ei võimalda isiku menetlusest kõrvaldamist määruskaebemenetluses vaidlustada. Kolleegiumi hinnangul ei ole selline kaebepiirang ka põhiseadusvastane ja seda järgmistel põhjustel.
Põhiseaduse (PS) § 24 lg-st 2 tuleneb põhiõigus viibida enda asja arutamise juures ja sellest
lähtuvalt õigus olla kohtus ära kuulatud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. mai 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-18-08, p 14.1). Kaudselt on see õigus järeldatav ka kohtusse pöördumise õigust sätestavast PS § 15 lg-st 1, mis on ausa kohtumenetluse õiguse üldnorm. Analoogsed õigused tulenevad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-test 1 ja 3. Nende õiguste tagamiseks näeb KrMS § 35 lg 2 ette, et süüdistataval on õigus võtta osa kohtulikust arutamisest, s.t viibida oma asja arutamise juures. Õigus osaleda oma asja arutamisel ei ole siiski absoluutne ja seda on võimalik piirata seaduses ettenähtud juhtudel ja alustel, eeskätt juhul, kus süüdistatav on ise põhjustanud olukorra, kus ta ei saa või ei soovi osaleda asja arutamisel (menetlusest kõrvalehoidumine või kohtuistungi korra rikkumine). Piirang peab mõistetavalt olema legitiimse eesmärgiga ja proportsionaalne. Üheks selliseks eesmärgiks tuleb pidada vajadust tagada kohtumenetluse normaalne funktsioneerimine, kindlustamaks asja arutamist mõistliku aja jooksul. Ka kehtiv menetlusseadus näeb ette, et kriminaalasja arutatakse üldjuhul süüdistatava osavõtul, arvestades KrMS §-des 267 ja 269 nimetatud erandeid. Viidatud erandid annavad õigusliku aluse asja arutamiseks süüdistatava osavõtuta.
KrMS § 267 lg 1 p 1 näeb ette, et kohtumääruse alusel võidakse eemaldada süüdistatav
kohtuistungi saalist ajutiselt või kogu istungi ajaks, kui ta rikub kohtuistungi korda ega täida kohtuniku või kohtukordniku korraldust. Kuigi süüdistatava eemaldamine kohtuistungilt ei ole vaidlustatav määruskaebemenetluses, on tema kaebeõigus PS § 24 lg 5 tähenduses siiski tagatud
võimalusega
tugineda
oletatavale
menetlusõiguse
rikkumisele
apellatsiooni-
või
kassatsioonimenetluses (KrMS § 383 lg 2). Kolleegiumi hinnangul ei piirata sellega isiku kaebeõigust ebaproportsionaalselt. Kriminaalasja arutamine süüdistatava kohalolekuta, kui selleks ei olnud nõuetekohast õiguslikku alust, võib vastata olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tunnustele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-106-06, p 8.3). Jõudes apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses järeldusele, et isiku kõrvaldamisega kaasnes või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus, saab seda rikkumist korvata asja uue arutamisega tervikuna või konkreetses osas.
Apellatsiooni- või kassatsiooniastmes süüdistatava kohtuistungilt eemaldamise õiguspärasust
hinnates tuleb esmalt kontrollida, kas menetlustoiminguks esines kohane õiguslik alus. Võimaldamaks asja kaebemenetluses läbivaataval kohtul hinnata ilma süüdistatavata asja arutamise põhjendatust ja õiguspärasust, peab menetlustoimingu teinud kohus koguma tõendeid, mis puudutavad süüdistatava eemaldamise põhjuseid ja tingimusi. Kui süüdistatava kohtuistungilt kõrvaldamisel rikuti menetlusõigust, ei pruugi see siiski tingimata viia ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuseni, s.o tegemist ei ole vältimatult kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 tähenduses. Lähtudes konkreetse kriminaalasja asjaoludest ja põhiõiguste tagamise eesmärgist, tuleb rikkumise olulisuse hindamisel muu hulgas kaaluda, kas süüdistatava juuresolekuta uuritud tõenditele tugineti tema osas kohtuotsuse tegemisel. Samuti näeb KrMS § 269 lg 4 ette, et mitme süüdistatavaga kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib nende kuritegude arutamine, mis ei puuduta konkreetset süüdistatavat, toimuda ilma süüdistatava ja tema kaitsjata. Seega tuleb mitme süüdistatavaga kriminaalasjas kõigepealt hinnata, kas kohtulik arutamine ilma konkreetse süüdistatava juuresolekuta üldse puudutas temale esitatud süüdistust või mõjutas muul viisil tema olukorda.
Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et ka apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses on
võimalik
menetlusõiguse
rikkumise
tagajärgi
kõrvaldada,
mistõttu
määruskaebemenetluse
välistamine ei kahjusta pöördumatult süüdistatava õigusi. Kohtu menetlusotsustuste seaduslikkuse tagab kaudselt ka KarS §-s 311 ettenähtud sanktsioon kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemise eest.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohus
muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2015. a määruse, millega jäeti läbi vaatamata V. Raudsepa ja tema kaitsja määruskaebused Harju Maakohtu 16. septembri 2015. a määruse peale. Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.