Kohtulahend

ja

S.Z.,

Lõuna

Asjaolud Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Artur Trubatšov’i selles, et tema 24.05.2015 kella 02:45 paiku Tartu linnas Vallikraavi 4 asuva Shootersi maja ees tänaval s.o. avalikus kohas, lõi XXXX J.T. kaks korda rusikaga vastu paremat kõrva ja S.Z. ühe korra rusikaga vastu lõuga ja ühe korra rusikaga vastu paremat kõrva. Selle tegevusega tekitas Artur Trubatšov J.T. füüsilist valu ning tervisekahjustuse - peapõrutuse ja S.Z. füüsilist valu ning tervisekahjustuse – hambakildude murru.

Sellega rikkus Artur Trubatšov korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellega pani Artur Trubatšov toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Kriminaalasja eelistungil 19. veebruaril 2016 esitas ringkonnaprokurör Toomas Liiva kohtule kriminaaltoimiku ning esitas taotluse kohaldada kriminaalasjas lepitusmenetlust. Ringkonnaprokuröri taotlusega nõustusid kannatanud S.Z. ja J.T., samuti süüdistatav Artur Trubatšov ja tema kaitsja adv.Karl Saavo. Menetluspooled ei pidanud vajalikuks pärast lepituse realiseerimist kohtuistungile kokku tulla ning taotlesid kohtul positiivse lepitusprotsessi tulemusena kriminaalmenetlus lõpetada lepituses toodud tingimustel. Süüdistatav Artur Trubatsov oli nõus hüvitama temale KrMS § 180 lg. 1 alusel pandavad kõik menetluskulud. Kohtu seisukoht KrMS § 2032 lg 1 kohaselt võib kohus KrMS § 2031 lg-s 1 sätestatud alustel saata süüdistatava ja kannatanu lepitusmenetlusse, eesmärgiga saavutada kokkulepe süüdistatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks; seejuures on lepitusmenetluse rakendamiseks vajalik ka süüdistatava ja kannatanu nõusolek. Vastavalt KrMS § 2031 lg-le 1 võib lepitusmenetlust kohaldada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, süüdistatav on kannatanuga KrMS §-s 2032 sätestatud korras leppinud ning süüdistatav ja kannatanu nõustuvad lepitusmenetluse kohaldamisega. Kohtunik oli seisukohal, et ringkonnaprokuröri Toomas Liiva taotlus süüdistatava ja kannatanute lepitusmenetlusse saatmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Artur Trubatšovi süüdistatakse teise astme kuriteos. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja tagajärgi ei ole käesolevas kriminaalasjas praegu avalik menetlushuvi suur. Nii süüdistatav kui kannatanud on avaldanud nõusolekut alustada leppimisläbirääkimisi ja kannatanud on kinnitanud, et nad jäävad esitatud tsiviilnõuete juurde. S.Z. tsiviilnõue Artur Trubatsovi vastu on 1000 € ja J.T. on esitanud tsiviilnõude 3650 € Artur Trubatsovi vastu. Seega esinevad käesolevas kriminaalasjas KrMS § 2031 lg-s 1 sätestatud alused lepitusmenetluse kohaldamiseks. Eeltoodu põhjal oli ja on kohtunik seisukohal, et süüdistatavale Artur Trubatšovile ja kannatanutele S.Z. ja J.T. tuleb anda võimalus leppimise osas kokkuleppe sõlmimiseks, millisel eesmärgil tuleb nad saata lepitaja juurde lepitusmenetlusse. Maakohus rahuldas 26. 02.2016 määrusega ringkonnaprokuröri Toomas Liiva taotluse ja saatis Artur Trubatsovi ning kannatanud J.T. ja S.Z. Sotsialkindlsustusameti lepitaja K.K. juurde lepitusmenetlusse saavutamaks kokkulepe ,s.h..ka kannatanute tsiviilhagi hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Ohvriabikeskuse peaspetsiaist K.K. saatis maakohtule 18. 03.2016 süüdistatava ja kannatanute lepitamise käiku kirjeldava aruande. Ühine kohtumine osapooltega oli toimunud 18. 03.2016 ning sõlmiti järgmine lepituskokkulepe: J.T., S.Z. ja Artur Trubatšov on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lepivad kokku kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks järgmises:

J.T., S.Z. ja Artur Trubatšovile on tutvustatud kriminaalmenetlusseadustiku § 2031 lõikes 5 sätestatut ja nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui Artur Trubatšov ei täida temale kohtu või prokuratuuri poolt pandud lepituskokkuleppe tingimusi. Samuti on J.T., S.Z. ja Artur Trubatšovile tutvustatud KrMs §203 2 lõikes 5 sätestatut ja nad on teadlikud lepituskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, s.h. lepitaja õigusest nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. J.T. ja S.Z. on andnud nõusoleku teavitada lepitajat Artur Trubatšovi poolt lepituskokkuleppe tingimuste rikkumisest. Kohus on seisukohal, et eeltoodu lepituskokkulepe alusel tuleb rahuldada ringkonnaprokuröri Toomas Liiva taotlus ning lõpetada käesolevas kriminaalasjas menetlus. Kriminaalasjas ei ole avalik huvi suur ning kannatanud ja süüdistatav on leppinud. Kokkulepe kohaselt maksab süüdistatav kannatanutele kokkulepitud rahalist hüvitist kokkuleppes ja seaduses määratud tähtaja jooksul . Kohtuistungil 19.02.2016 selgitas kohtunik süüdistavale Artur Trubatsovile KrMS § 180 lg. 1 alusel tulenevat kohustust tasuda käesoleva kriminaalmenetluse kulud. Süüdistav Artur Trubatsov kinnitas et tasub käeoleva menetlusega seonduvad kulud. Menetlusosalised taotlesid kohtult pärast positiivse lepituskokkuleppe saavutamist kriminaalmenetluse lõpetamist kirjalikus menetluses. KrMS § 2031 lg. 3 näeb ette süüdistsva poolt menetluskude tasumise kohustuse ja ka lepituskokkuleppe kohustuste täitmise. Menetluskuludeks on käesolevas asjas kaitsjatasu 336 €, mis tuleb temalt välja mõista. Kohus ajatab menetluskulu tasumise 6 kuule, arvestades Artur Trubatsovi rahalisi kohustusi kannatanute ees. KrMS § 203 5 näeb ette et kui süüdistatav ei täida kohtumäärusega temale pandud kokkulepe kohustusi või paneb toime kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist sama(de) kannantute vastu toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel määrusega kriminaalmenetluse.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.