1-16-1668
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. märts 2016. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-1668 (15257000198)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla J.H süüdistus KarS § 121, § 424, § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses
Kriminaalasi Prokurör Kaitsja
Ülle Tamm Advokaat Peep Rajavere
Süüdistatav
J.H – isikukood XXX, elukoht *, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistatud 1 kord – 27.06.2013. a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 266 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud ja 27 päeva 18 kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud 2 korda. Kahtlustatavana kinni peetud 0708.08.2014, 16-17.10.2014, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
1-16-1668 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha jõustumisest.
9 (üheksa) kuu jooksul arvates kohtuotsuse
1-16-1668 Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus J.H süüdistatakse selles, et olles alkoholijoobes ja viibides 07.augustil 2014 kella 06.30 paiku * maakonnas * vallas * külas asuva majas nr * H. M. korteris nr * , tungis isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale voodis lamavale A . A.le, kellel haaras käega kaelast ning tõmbas voodist välja ning seejärel lõi kahel korral rusikaga kannatanut kukla piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel A . A. le füüsilist valu ja mitteeluohtliku tervisekahjustuse – muhu vasakul pool kuklas ja kaela piirkonnas rinnaesisel. Peale selle on tuvastatud, et J.H, olles alkoholijoobes ja viibides 07.augustil 2014 kella 08.30 paiku * maakonnas * vallas * külas maja nr * H. M. korteris nr *, tungis isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale voodi serval istunud A . A.le, keda lõi ühe korra rusikaga näkku, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel A . A.le füüsilist valu ja mitteeluohtliku tervisekahju stuse – vasaku silma alla suure hematoomi ja alalau ulatusliku turse ning kaks 2x4cm marrastust vasaku silma ümber temporaalselt. Eeltoodu alusel süüdistatakse J. H KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. teisele inimesele korduvas valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Lisaks süüdistatakse J.H selles, et juhtis 16. oktoobril 2014 kella 13.14 ajal * maakonnas * vallas * külas * vana silla tee 1- kilomeetril mootorsõidukit - sõiduautot Audi 80 registreerimismärgiga * * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,13 mg/l ± 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,03 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem, juhtis J.H mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eeltoodu alusel süüdistatakse J.H KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Peale selle süüdistatakse J .H selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 17.juulil 2015 kella 21.00 paiku * maakonnas * vallas * külas asuva * talu hoovil tungis isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale A . T.ile, keda lõi ühel korral lahtise käega pähe, lagipea piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel A . T.ile füüsilist valu. Eeltoodu alusel süüdistatakse J.H KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. teisele inimesele korduvas valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /I kd tl 5, tl 52 /. Prokuröri poolt kohtus J. H-le nõutud karistus: kohtus nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, s.o. 4 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendada 4 kuulist vangistust 27.06.2013 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
1-16-1668 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva, s.o. 07.08.2014-08.08.2014, 16.10.- 17.10.2014, ärakandmisele kuulub vangistus 6 kuud ja 23 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 203 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 9 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus tegema üldkasulikku tööd, tervis võimaldab ÜKT-d teha. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab J.H süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkend – J.H on kahtlustatavana kinni peetud 07.08.2014 kell 10.00 - 08.08.2014 kell 14.00 /I kd tl 82-83/ ja 16.10.2014 kell 13.14 – 17.10.2014 kell 11.45 /I kd tl 37/ , s.o 4 päeva, mis KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka. J.H suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /I kd tl 23-24, tl 92/, mis tuleb tühistada. Asitõendid - puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p -le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sun draha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb J.H-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot (1,5 * 430). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Peep Rajavere J.H kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 216 eurot /I kd tl 183-186/, 48 eurot /I kd tl 187-188/ ning kohtumenetluses makstud tasu ja kulud 24 eurot, kokku 288 eurot. J.H taotles kokkuleppes ja kohtuistungil, et kohus jätaks riigi kanda 50% kriminaalmenetluse kuludest - 50% kaitsjale makstud tasust, s.o 144 eurot ning 50% sundrahast, s.o 322,50 eurot ja et kohus võimaldaks tal tasuda väljamõistetavad menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kuna korraga tasuda ei suuda. Kohus rahuldab J.H taotluse menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ja menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel.
Piia Jaaksoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.