Kohtulahend

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kohtuistungi aeg

18.märts 2016. a

Määruse tegemise aeg ja koht

18.märts 2016. a, Rapla

Kriminaalasja number

1-15-3939

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Piret Jaakbergi erakorraline ettekanne D.E kohta.

Süüdimõistetu

, isikukood xxx, elukoht xxxxxxx, D.E xxxxxxxx mnt xxxxxxxx

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 384 lg 1, 387 lg 1, 428 lg. 1 ja 432 lg 3

RESOLUTSIOON

Mitte pöörata D.E-le Pärnu Maakohtu 02.juuni 2015. a. otsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistust täitmisele. Määrus saata süüdimõistetule, kriminaalhooldajale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast, esitada maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja kohtu seisukoht D.E on karistatud Pärnu Maakohtu poolt 02.juunil 2015. a. KarS § 424 järgi vangistusega üks (1) aasta, milline asendati kolmesaja kuuekümne viie (365) tunni üldkasuliku tööga. Töö tegemise tähajaks määrati üks (1) aasta ja kaks (2) kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o 18. juunist 2015. a.

17.veebruaril 2016.a. esitatud erakorralise ettekande kohaselt on D.E hoidnud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja rikkunud korduvalt ajakava. 17.jaanuaril 2016, 24.jaanuaril 2016 ja 31.jaanuaril 2016 jättis D.E tööle minemata. Sellest on D.E küll kriminaalhooldajale teatanud, kuid puudunud on mõjuv põhjus. 17.jaanuaril tõi D.E põhjuseks töö tegemise võimatuse paksu lume tõttu ja 24.jaanuaril ei saanud kokku juhendajaga, kes oles näidanud ette töötamise kohta. Paksu lume tõttu oli töö tegemine tõesti võimatu, kuid 14.jaanuaril k.a. palus kriminaalhooldaja D.E juhendajalt uus töö küsida. Probleemid ajakava täitmisega algasid juba juulikuus ja 28.septembril 2015.a. tegi kriminaalhooldaja esimese kirjaliku hoiatuse. Tööle mitteminekut põhjendas D.E alkoholisõltuvusega. 06.novembril 2015.a. käis D.E Wismari Haiglas vastuvõtul, kus talle tehti alkoholivastane süst. Detsembrikuus ei töötanud D.E ühtegi tundi ja 30.detsembril 2015.a. tegi kriminaalhooldaja D.E-le teise hoiatuse. Ajakava järgi pidi D.E töötama detsembrikuus 4 päeval. Tööle mitteminekut põhjendas D.E paanikahoogudega. Korduvad vestlused ja suunamised ei ole tulemusi andnud. 2016.aastal ei ole D.E teinud ühtegi üldkasuliku töö tundi. D.E ei oma ametlikku töökohta, vaid on töötuna arvel. Viimati käis D.E üldkasulikku tööd tegemas 29.11.2015.a. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja tegemata üldkasuliku töö asendamist vangistusega. D.E ei vaidle erakorralisele ettekandele ja tunnistab, et esmalt oli tööle mittemineku põhjuseks alkoholi tarvitamine. Pärast alkoholivastase süsti saamist tabas teda töö juures epilepsiahoog, mille tulemusena sattus Tallinna haiglasse. Samuti tekkisid ärevushäired, millede pärast ravis end Rapla haiglas. D.E kinnitab valmisolekut puuduolevad töötunnid ära teha ja vanglasse minna ei tahaks. Praegu ei ole küll ametlikku tööd, kuid ta teenib mitteametlikult, et tasuda pangalaenu. Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on sisuliselt põhjendatud ja D.E on andnud oma käitumisega andnud aluse vangistuse täitmisele pööramiseks. Karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikele 2, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata vangistus täitmisele. Kohus ei pea vangistuse täitmisele pööramist aga vajalikuks, sest D.E soovib tegelikult tööd teha ja puudub alus kahelda, et töö tegemist on seni takistanud tema tervis. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõpeb 17.augustil 2016.a. ja järelejäänud aja piires on võimalik puuduolevad 282 töötundi ära teha. Käitumiskontrolli nõudeid on D.E täitnud. D.E-le on teada, et edaspidi kriminaalhooldaja nõudmistega mittearvestamine toob kaasa vangistuse täitmisele pööramise.