Emakeel: eesti keel Elu- või asukoht ja aadress: XXXX X-X, XXXXXXXXXX, XXXXXXXX Töökoht või õppeasutus:
K OÜ XXXXXXXX
Kontaktandmed:
XXXXXXXXX
Karistatus: 1) 05.06.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi vangistus 6 kuud 2) 14.02.2008 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi rahaline karistus 40,0 eurot, asendatud
12.mail 2009.a Paide kohtumaja määruse järgi vangistusega 66 päeva 3) 21.12.2011 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega karS § 424 järgi vangistus üks aasta, katseajaga 2 aastat 4) 28.08.2015 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega KarS 424 järgi vangistusega 5 kuud (ärakandmata 4k ja 28p) tingimisi, katseaeg üks aasta
Süüdistatav
Prokurör
Tiina Viru
Kaitsja
Vandeadvokaat Natalia Suvorova
RESOO.V
1.Jätta süüdistatava O.V (O.V) kaitsja Natalia Suvorova apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2.KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista O.V-lt Eesti Vabariigi kasuks 48,00 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O.V on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 01.01.2016 kella 20.27 ajal Järvamaal Kareda vallas Peetri-Järva-Jaani tee 6. kilomeetril sõiduautot Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema välja hingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,00 mg/l kohta. Juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, pani O.V toime kuriteo KarS § 424 järgi.
2.Pärnu Maakohtu 03.02.2016. a otsusega tunnistati O.V süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks loeti 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusest kantuks eelvangistusaeg 2 päeva (01.01.2016-02.01.2016) ning ärakandmata karistuseks loeti 5 (viis) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 28.08.2015.a otsusega mõistetud 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 26 päeva vangistust. Määrati, et vangistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja O.V tuleb ilmuda kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale.
ESITATUD APELLATSIOON
3.Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova. Kaitsja märgib, et O.V mõistetud karistusega ei nõustunud ning soovis esitada apellatsiooni. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus ei ole proportsionaalne O.V süü suurusega, samuti ei õigusta range karistuse mõistmist preventiivsed eesmärgid. O.V on oma süüd tunnistanud, kergendades nii eeluurimise kui kohtuliku uurimise läbiviimist. See näitab tema soovi olukorda parandada ja sisulist kahetsust. Paraku kohtuotsusega mõistetud karistus ei jäta O.V-le
olukorra parandamiseks mingeid võimalusi – vangistuse korral ei ole O.V võimalik vabanemisel leida töökohta ning asuda hüvitama menetluskulusid. O.V on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks vastavalt KarS § 69 lg 1 sätestatule. Pärnu Maakohtu otsusega mõisteti O.V ùle liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 26 päeva vangistust, mis võimaldab kuni kuni kaheaastase vangistuse mõistmisel asendada see üldkasuliku tööga. Kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu 03.02.2016.a. otsus osaliselt O.V-le määratud karistuse osas ja asendada temale mõistetud vangistus ühiskondlikult kasuliku tööga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et süüdistatava kaitsja Natalia Suvorova esitatud apellatsioon, milles on taotletud maakohtu otsuse tühistamist O.V-le mõistetud karistuse osas ja palutud mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning jääb sellest tulenevalt läbi vaatamata.
5.KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
6.Kriminaalkolleegium leiab, et O.V kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Esitatud apellatsioonis kaitsja märgib, et O.V on oma süüd tunnistanud, kergendades nii eeluurimise kui kohtuliku uurimise läbiviimist. Maakohus leidis õigustatult, et süü ülestunnistamine ei võrdu süü kahetsuse avaldamisega KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. O.V ei ole avaldanud ei kohtueelses ega kohtumenetluses kahetust, seega maakohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel kui leidis, et O.V puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud teisi KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. KarS § 424 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 1 aasta 6 kuuline vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse
mõistmisel arvestanud O.V süü suurust. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis oleks jäänud maakohtu poolt karistuse mõistmisel arvestamata. Maakohus on ammendavalt põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning asus ainuõigele seisukohale, et O.V on isikuks, kes varem on korduvalt karistatud KarS § 424 järgi, käesoleva kuriteo on O.V toime pannud katseajal, mis näitab otseselt, et ta on jätkanud antud kuritegude toimepanemist - tegemist on negatiivse eripreventatsiooniga isikuga, kellele vabaduses kohaldatavad karistuslikud meetmed ei ole toiminud, seega tuleb teda karistada ainult reaalse vangistusega. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.
7.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
8.Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 48 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 1 tund. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas KrMS § 175 lg 2 p 4 ettenähtuga. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu O.V kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.