Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 10.02.2014. a otsusega tunnistati Bagrat Mkrttšjan süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust, KarS § 185 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust, ja KarS § 188 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Bagrat Mkrttšjanile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Bagrat Mkrttšjanile mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 09.05.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Bagrat Mkrttšjanile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Bagrat Mkrttšjani karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.09.2013. a ja lõppeb 17.03.2018. a. Vangla toetab Bagrat Mkrttšjani vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas kuulub kinnipeetava emale Olga Mkrttšjanile. Korteri üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Korteriomanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteris elav kinnipeetava isa xxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud suulise nõusoleku Bagrat Mkrttšjani elama asumiseks aadressile Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Bagrat Mkrttšjani tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Bagrat Mkrttšjani vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Bagrat Mkrttšjan selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palus kohtul Bagrat Mkrttšjani tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada.

KOHTU SEISUKOHT

Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Bagrat Mkrttšjani vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Bagrat Mkrttšjani emale xxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Nõusoleku on andnud ka nimetatud aadressil elav xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Bagrat Mkrttšjani vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

peab kohus oluliseks arvestada, et Bagrat Mkrttšjan on olnud väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (alustas 13-aastaselt), kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Lisaks on Bagrat Mkrttšjanil tekkinud motivatsioon ja soov narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda käesoleva vangistuse jooksul. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et Bagrat Mkrttšjani tahe on piisav ja tagasilanguse risk minimaalne. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine Bagrat Mkrttšjanilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Käesoleval juhul ei ole kohus veendunud, et Bagrat Mkrttšjan oleks suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata vangistuses läbitud sotsiaalprogrammile. 3.2 Kohus leiab, et Bagrat Mkrttšjani käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Bagrat Mkrttšjanil on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Bagrat Mkrttšjanile on kuuel korral (s.o 23.03, 14.04, 17.08, 28.08, 30.10 ja 09.11.2015. a) määratud distsiplinaarkaristus vanglaametnike korralduste eiramise eest. Kohtu hinnangul on nimetatud rikkumised rasked, kuivõrd ametniku korralduse eiramine teadmises, et vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab Bagrat Mkrttšjani negatiivset suhtumist reeglite järgimisse. Kohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Bagrat Mkrttšjan ajavahemikul 19.01.2015. a – 23.04.2015. a õppinud riigikeelt C1 tasemel, kuid katkestas kursustel osalemise motivatsiooni puudumise tõttu. Bagrat Mkrttšjan läbis ajavahemikul 30.04.2015. a - 16.07.2015. a sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Bagrat Mkrttšjan on keeldunud vangla majandustöödel osalemast, tuues põhjuseks terviseprobleemid. 3.3 Vabanemise korral on Bagrat Mkrttšjanil kindel elukoht oma vanemate juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Kohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samas leiab kohus, et tagasilanguse riske suurendab kahtlematult Bagrat Mkrttšjani tagasiminek samasse elukohta, kus ta elas enne karistuse kandmisele asumist, kuna Bagrat Mkrttšjani selgituste kohaselt ei tohi ta suhelda narkomaanidega. Kohus peab positiivseks, et Bagrat Mkrttšjanil on vabanemise korral tagatud kindel töökoht AS-is Müügimeistrid telefonioperaatorina ja seda vaatamata Bagrat Mkrttšjani tervislikule seisundile. Seega on Bagrat Mkrttšjanil võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut lisaks saadavale töövõimetuspensionile (töövõimetus 60%). See omakorda võimaldab äraelamist, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske (varasemalt müünud narkootikume sissetuleku saamiseks). Tartu Vangla andmetel on Bagrat Mkrttšjanil rahalisi nõudeid ligikaudu 2959 eurot ja vabanemisfondis 1230 eurot. Kohus peab positiivseks sedagi, et Bagrat Mkrttšjan on väljendanud motivatsiooni jätkata õpinguid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.