Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. märts 2016, Tartu kohtumaja
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungisekretär
Helju Rebane
Prokurör
kirjaliku arvamuse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo
Kriminaalasja number
1-13-9273
Kriminaalasi
süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja vangistusest vabastamise otsustamine.
Kinnipeetav
Veiko Vaima
lõppemist
Isikukood 36705064232; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel XXXX; töökoht vabanemisel puudub Kohtuistungi toimumise aeg
18.03.2016
- mitte tarvitada alkoholi; - hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist pöörduda Töötukassasse või asuma tööle; - pöörduda sõltuvusprobleemide väljaselgitamiseks psühhiaatri poole hiljemalt kahe kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest ning vajadusel läbima võõrutusravi; - osalema sotsiaalabiprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab.
Tartu Maakohtu 16.10.2013 otsusega kriminaalasjas 1-13-9273 tunnistati Veiko Vaima süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Kohus määras, et karistusaja hulka arvata ka eelvangistuses viibitud aeg, karistuse kandmise aja alguseks lugeda 14.10.2013.a. Veiko Vaima karistusaeg algas 14.10.2013 ja karistuse täielikul ärakandmisel lõppeks see 14.04.2017. KarS § 76 lg 1 p-s 2 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 14.09.2014. Tartu vangla toetab Veiko Vaima vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ennetähtaegselt vabanedes asuks Veiko Vaima elama aadressil XXXX. Tegemist on majaga, kus kinnipeetav elas ka enne vangistust, antud ajahetkel majas kedagi ei ela. Veiko Vaima vanemad on surnud, suhted õdedega on väidetavalt head. Kinnipeetaval on varasemast abielust üks poeg, kellega vangistuse ajal enda initsiatiivil ei ole suhelnud. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse XXXX. Keskhariduse ja väljaõppe elektriku erialal omandas XXXX. Kinnipeetav oli enne vangistust arvel Eesti Töötukassas, samal ajal töötas mitteametlikult metsalangetustöödel. Kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud XXXX metallis ning teeninud isiklikku töötasu. Vabanedes puudub Veiko Vaimal töökoht. Vabanedes ei ole Veiko Vaima lähedastel võimalik teda majanduslikult toetada, kuid kinnipeetava vabanemisfondis on X eurot, mis aitab kinnipeetaval lühiajaliselt toime tulla. Tartu vangla toetab Veiko Vaima tingimisi ennetähtaega vabastamist.
Veiko Vaima avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.
Prokuröri arvamuse kohaselt võib Veko Vaima tingimisi ennetähtaega vabastada.
Veiko Vaimale mõisteti karistus tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Veiko Vaima on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Veiko Vaima on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud seadusi eiravat käitumist. Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks: varasemalt on isikut karistatud valdavalt mootorsõiduki joobes juhtimise ja varguste eest, samuti ka kehalise väärkohtlemise eest, siis nüüd on karistatud Veiko Varmat röövi toime panemise eest. See näitab, et Veiko Varma ei pea lugu ühiskonnas kehtivatest reeglitest ega taha end neile allutada. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et vangistuses oldud aja jooksul on tema käitumisse tekkinud positiivseid ilminguid. Kinnipeetav on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, nagu sotsiaalprogramm Viha juhtimine. Veiko Varma on osalenud erinevatel perioodidel vangla tööhõives ning praegu töötab kinnipeetav väljaspool vanglat XXX metallis. Kinnipeetav on paigutatud ümber Tartu avavanglasse ning sellega seoses ei ole täheldatud mitte ühtegi vahejuhtumit. Sellised tegevused näitavad Veiko Varma soovi enda emotsioone taltsutada ja liikuda õiguskuulekas suunas. Lisaks on Veiko Vaimal olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama XXXX tühjana seisvasse majasse, kuid kuna maja seisukord ei ole kiita ja maja vajab remonti, siis on XXXX valmis pakkuma kinnipeetavale vabanemise korral esialgset elukohta. Kinnipeetava suhted õdedega on head, pojaga ei ole pikki aastaid suhelnud. Hoolimata varasemast suhtlusest, on Veiko Varma poeg nõus abistama kinnipeetavat maja elamiskõlblikuks tegemisel. Veiko Varmal puudub küll vabanedes kindel töökoht, kuid isiku vabanemisfondis on X eurot, mis aitab kinnipeetaval lühiajaliselt kuni töö leidmiseni toime tulla. Seetõttu leiab kohus, et Veiko Vaima tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. KarS § 76 lg-le 5 ja § 78 p-le 2 tuginevalt kestab Veiko Vaima katseaeg pikkusega kuni 14.04.2017. Sellel ajal allutatakse Veiko Vaima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb Veiko Vaimale lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Veiko Vaima paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks, samuti edasiste kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist pöörduma Töötukassasse või asuma tööle. Kuna Veiko Vaima pani kuriteod toime alkoholijoobes ja tal on alkoholi
tarvitamisega pikemaajalised probleemid, siis tuleb talle KarS § 75 lg-te 5, 8 alusel panna ka kohustus pöörduda sõltuvusprobleemide väljaselgitamiseks psühhiaatri poole hiljemalt kahe kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest ning vajadusel läbima võõrutusravi. Kohus leiab, et juhul kui isikul on tõeline soov oma elukorraldust muuta ja asuda õiguskuulekale teele, siis on kriminaalhooldusametniku järelevalvel vajaliku ravi alustamine kindlasti parimaks viisiks muudatusega alustamisel. Veiko Vaima peaks kohtu arvates katseajal osalema sotsiaalabiprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab, et ka läbi sellelaadse kogemuse abistada isikut oma elukorralduse muutmisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.