Kohtulahend

koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Samalaadse kuriteo pani I. Neilik toime juba teistkordselt, sest ka Harju Maakohtu 24. aprilli 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3318 karistati teda narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Oluline on seegi, et eelmise karistuse kandmiselt vabanes I. Neilik pärast karistuse ärakandmist septembris 2011. Uue samalaadse kuriteo (s.o varguse) pani ta toime kõigest 10 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. I. Neiliku varasemast elukäigust nähtub, et vaatamata mõistetud karistustele, on ta järjepidevalt jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist. Seetõttu on igati alust arvata, et varasemad karistused ei ole mõjutanud I. Neilikut väljakujunenud harjumusi ja käitumisviise muutma. Seega puudub kohtul veendumus, et sel korral on seni kantud karistus I. Neiliku suhtes oma eesmärgid täitnud. 2.2 Kohus peab positiivseks, et I. Neilik on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega ja osalenud rehabiliteerivates tegevustes. I. Neilik on läbinud riigikeele õppe B1-tasemel ning omandanud puidupingitöölise eriala, osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“ ehk „Igapäevane valik“ ning tugigrupis. Samuti on I. Neilik regulaarselt osalenud MTÜ Teekond tugigrupis ja viimastel kuudel käinud kirikus. I. Neilik alustas 2015. aasta sügisel õpinguid autokoolis eesmärgiga omandada B-kategooria juhtimisõigus. Ta on osalenud vangla majandustöödel abitöölisena. I. Neilik paigutati 1. juulil 2015 karistuse kandmise jätkamiseks avavanglasse. Avavanglas kohaldati I. Neiliku suhtes mitmeid soodustusi ja teda lubati lühiajalistele väljasõitudele. Ajavahemikul 1. septembrist kuni 1. novembrini 2015 töötas I. Neilik järelevalveta ettevõttes Saarmas AS. I. Neiliku suhtes alustati kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise menetlust seoses sellega, et I. Neilik ei allunud 2. novembril 2015 vanglaametniku seaduslikule korraldusele ja teda karistati Tallinna Vangla Maardu üksuse 20. novembri 2015. a käskkirjaga. 2.3 Rahvastikuregistri andmetel puudub I. Neilikul alaline elukoht. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on tal vabanemise korral võimalus esialgu elama minna õe juurde. Kohus peab positiivseks, et I. Neilikul on vabanemisel olemas lähedase (õe) igakülgne toetus. Samuti peab kohus positiivseks, et I. Neilikule on tagatud kindel töökoht Saarmas AS-is, kus ta on ka avavanglas olles töötanud. Kohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks I. Neilikule tagatud majanduslik toimetulek, kuna ta on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on I. Neilikul ülalpidamist vajav alaealine laps ja tasumata nõudeid ligikaudu 18 702 euro ulatuses. Samuti on positiivne, et I. Neilikule on vanglast vabanemise korral tagatud tugiisiku teenus MTÜ Teekond poolt. 2.4 Lisaks peab kohus positiivseks, et I. Neilik on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest. Sõltuvus narkootilistest ainetest on I. Neiliku puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et I. Neilik on olnud väga pikaajaline (alates 1997. aastast) narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Siinkohal arvestab kohus, et I. Neilik on varasemalt läbinud meditsiinilise sõltuvusravi, kuid vaatamata sellele jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine I. Neilikult äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Vaatamata sellele, et I. Neilikul on MTÜ-ga Teekond kokkulepe vabanemise korral tugiisiku teenuse saamiseks ja 6-kuulise taasühiskonnastamise programmi läbimiseks, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et vabaduses oleksid I. Neiliku puhul piisavalt maandatud riskid, mis seonduvad võimaliku tagasilangusega.

3.1 Maakohus on I. Neiliku hinnangul rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust. Kohus on tema vabastamist mittevõimaldava asjaoluna välja toonud vabanemisjärgsed elutingimused, ent ei ole põhjendanud, milliseid vajakajäämisi ta neis näeb. Tegelikkuses on elamine koos õega, kes on ise aktiivselt huvitatud oma venna edukast rehabilitatsioonist, käsitatav positiivse asjaoluna, mis annab täiendava garantii I. Neiliku õiguspäraseks käitumiseks. 3.2 Seoses narkootikumide tarvitamise ja võimaliku tagasilangusega ei ole kohus arvestanud, et I. Neilik viibis viis kuud avavanglas ja töötas väljaspool vanglat. Seega oli tal pika aja jooksul võimalik hankida ja tarvitada narkootikume, kuid seda ei juhtunud. Selle asemel tõestas I. Neilik end kohusetundliku töötajana ning avavanglas talle tööd pakkunud AS Saarmas on nõus talle tööd pakkuma ka pärast vabanemist. Avavanglast paigutati I. Neilik kinnisesse vanglasse tagasi isiklikku laadi ebakõla tõttu ühe vangivalvuriga. 3.3 Varasemalt on Tartu Ringkonnakohus ennetähtaegset vabastamist käsitlevas määruses kriminaalasjas nr 1-06-13049 selgitanud, et määravat tähtsust ei saa asja otsustamisel omada kinnipeetava varasem elukäik, vaid tähelepanu tuleb pöörata isiku käitumisele vangistuse kandmise ajal. Praegusel juhul on kohus primaarse vabastamist mittevõimaldava asjaoluna välja toonud just I. Neiliku varasema elukäigu. Selline teguviis pole kooskõlas Tartu Ringkonnakohtu varasema praktikaga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

summas 18 702 eurot ning sõltuvust narkootilistest ainetest. Tegemist on asjaoludega, mis on I. Neiliku puhul tema varasemaid kuritegusid arvestades hinnatavad oluliste uute kuritegude toimepanemise riskiteguritena.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.