Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.03.2016 Jõhvi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-1564 (16233000222)
Kohtunik
Anne PALMISTE
Prokurör
Ragnar PLISTKIN
Kriminaalasi
A.F süüdistuses Karistusseadustiku §424 järgi
Süüdistatav
käskmenetluses A.F sünd. XXX, isikukood XXX, xxx varem kriminaalkorras karistamata Oli kahtlustatavana kinni peetud 25.02.2016. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 25.02.2016
Juhindudes KrMS §251 lg.1, §253 p.1, §254, maakohus
Süüdi tunnistada A.F Karistusseadustiku §424 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 (saja) päevamäära ulatuses, s.o. summas 1000 (üks tuhat) eurot. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata A.F karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 25.02.2016, s.o 1 (üks) päev ja lõplikuks karistuseks määrata A.F-ile rahaline karistus 97 päevamäära ulatuses, s.o. summas 970 (üheksasada seitsekümmend) eurot. Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust 97 päevamäära ulatuses ei pöörata A.F suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
Karistusseadustiku §78 p.1 alusel kohtuotsuse kuulutamisest.
hakkab
katseaeg
kulgema
alates
käesoleva
Karistusseadustiku §50 lg.1 p.1 alusel kohaldada A.F-ile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 2 (kaks) kuud. Liiklusseaduse §127 alusel on A.F kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama Maanteeametile.
juhiloa
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista A.F-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 ja §2565 lg.2 alusel sundraha summas 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot 50 senti riigituludesse. Sundraha tuleb A.F tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700019739 ning 1-16-1564 kriminaalmenetluse kulud“.
selgitus
„A.F
Edasikaebamise kord KrMS §254 lg.6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KrMS §255 lg.1, 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku §154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS
mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani A.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS §424 alusel. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Materiaalset kahju kuriteoga ei tekitatud. Tsiviilhagi esitatud ei ole.
Tõendid: Tunnistaja Axxx Dxxx ütlused (t.l. 1-4) – tõendavad süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist. Isikusamasuse tuvastamise protokoll ja isiku tuvastamise määrus (t.l. 5, 11) – tõendavad, et menetlustoimingutele oli allutatud A.F. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 EST MK III EST nr.ARAF-0012 tulemuse väljatrükk (t.l. 6-8) – tõendab süüdistataval 25.02.2016.a. esinenud alkoholijoovet 1,17 mg/l väljahingatavas õhus kuriteo toimepanemise ajal. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (t.l. 10) – tõendab, et 25.06.2016 kell 08.00 kõrvaldati joobetunnustega A.F mootorsõiduki juhtimiselt. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (t.l. 12-16) – tõendab süüdistatava vabaduse piiramise kestust. Kahtlustatava A.F ütlused (t.l. 17-22) – isik tunnistab kuriteo toimepanemist. A.F juhtimisõigust tõendav dokument (t.l. 25-26) – tõendab juhtimisõiguse olemasolu. A.F Karistusregistri väljavõte (t.l. 31) – tõendab, et isik on varasemalt karistamata. Tõend A.F 2014 sissetulekute kohta (t.l. 32-33) – tõendab süüdistatava 2014.a. sissetuleku suurust. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin taotleb kirjalikult tunnistada A.F süüdi KarS §424 alusel ning karistada teda KarS §44 alusel rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses (miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot), s.o. summas 1000 eurot. KarS §68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.02.2016 s.o. 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 97 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 970 eurot. KarS §73 lg.1, 3 alusel mitte pöörata rahalist karistust täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS §50 lg.1 p.1 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmin e 2 kuuks. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub prokuröri ettepanekuga. KarS §424 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga KarS §4
lg.3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab A.F süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. A.F on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. A.F on kindel eluja töökoht. Kriminaalasja toimikus oleva teatise kohaselt oli A.F keskmine päevasissetulek 2014. aastal 8,16 eurot. Ülalpeetavad puuduvad. Isik ise on kinnitanud, et tal on kindel töökoht Sotsiaalametis. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et süüdistav töötab, samuti asjaolu, et süüdistatav on taolise süüteo toime pannud esmakordselt, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses, s.o. summas 1000 eurot, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 päev ja lõplikult määrata rahaliseks karistuseks 970 eurot. Kohus nõustub asjaoluga, et nimetatud karistust ei pöörata KarS §73 lg.1, 3 alusel täitmisele katseajaga 1 aasta 6 kuud. Samuti nõustub maakohus lisakaristuse kohaldamise tähtajaga – 2 kuud. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS §175 lg.1 p. 4 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja KrMS §175 lg.1 p.9 teise astme kuriteos süüdimõistmise korral süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, mida KrMS §2565 lg.2 alusel vähendab kohus poole võrra. Eeltoodu alusel kuulub A.F-ilt väljamõistmisele sundraha.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.