lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-8483/121

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-8483/121
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
791
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-8483/12Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.12.20121-12-8483/27Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.05.20131-12-8483/101Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas25.05.20151-12-8483/117Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja23.02.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-8483

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 23. veebruari 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Sergei Kišunas (isikukood 36712100252), määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 23. veebruari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sergei Kišunas kannab Tartu Vanglas temale Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud 4 aasta 7 kuu pikkust vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti tema karistusaega alates 23.03.2012 ja see lõpeb 23.10.2016.
2.Tartu Vangla edastas 22.12.2015 Tartu Maakohtule materjalid S. Kišunase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohus 23.02.2016 määrusega jättis S. Kišunase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Nimelt leidis kohus, et kinnipeetava vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik, kuritegude asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ning osaliselt ka tema vabanemisjärgsed elutingimused ja tema isik. Täpsemalt nimetas kohus ära järgmised asjaolud. Puudutavalt kinnipeetava varasemat elukäiku ja karistatust märkis kohus, et S. Kišunast on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja viimasest 20. aastast on ta suure osa viibinud vanglas. Eelneva karistuse (Harju Maakohtu 05.08.2008 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 alusel mõistetud 4 aasta pikkuse vangistuse) kandmiselt vabanes ta 04.11.2011, kuid uue samalaadse kuriteo sooritas ta juba enne 01.12.2012. Seega on S. Kišunas jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist vaatamata temale varasemalt mõistetud karistustele. Seetõttu on igati alust olla veendunud, et eelnevad karistused ei ole teda õiguskuulekusele mõjutanud ega talle vajalikku mõju avaldanud. Samuti ilmneb kinnipeetava puhul riskifaktorina tema sõltuvus narkootilistest ainetest. S. Kišunase vangistusaegse käitumise osas märkis kohus, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud riigikeele õppe B2 tasemel ning töötanud vanglas majandusabitöölisena. Ta osales

ajavahemikul 07.11.-19.12.2014 sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ S. Kišunase programmis osalemine oli minimaalne ja tal puudus motivatsioon. Käesoleval ajal on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus jalutusboksis tubakatoodete üleviskamise eest. S. Kišunase vabanemisjärgsete elutingimuste osas leidis kohus, et kuigi kinnipeetaval on olemas elu- ja töökoht, on tema sotsiaalne võrgustik nõrk ning vajalik moraalne toetus talle tagatud ei oleks.

4.Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse S. Kišunas, kes taotleb lahendi tühistamist ja palub end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kinnipeetava hinnangul on tema vabanemine võimalik alljärgmistel põhjustel. S. Kišunas märgib, et tema järjekordse vanglasse sattumise peamisteks põhjusteks olid narkootikumide tarvitamine ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine. Praeguseks on ta motiveeritud nimetatud vigu mitte enam kordama. Ta on oma elust pika aja viibinud vanglas ning tal on olnud palju aega järele mõelda. Ta on enda jaoks vastavad järeldused teinud. Järgmiseks leiab S. Kišunas, et maakohus ei ole arvesse võtnud karistuse mõju temale, temal töö-, elukoha ja lapse olemasolu ega asjaolu, et tema vabastamist toetavad nii vangla kui prokurör. Talle tuleks anda võimalus. Tal on häbi kuritegude pärast, mida ta on korda saatnud. Ta on nõus igasuguste lisatingimuste ja sotsiaalprogrammidega. Samuti rõhutab S. Kišunas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasnevate kontrollnõuete ja kohustuste olulisust ning leiab, et oht karistuse täitmisele pööramise ees hoiaks teda eemal nii alkoholi kui narkootiliste ainete tarvitamisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Kišunase tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtumääruses toodud vastavad põhistused on asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud kogumahus üle kordamata ning rõhutab määruskaebuse väidetele vastates üksnes peamist.
6.Apellatsioonikohus rõhutab kõigepealt, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle osas on kohtul kujunenud veendumus, et nad on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses. Maakohtul S. Kišunase puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja samasugusele seisukohale asub praeguselt ka ringkonnakohus. Nimelt viitavad S. Kišunase jätkuvale ohtlikkusele tema viibimine valdavalt vangistuse tingimustes viimase 20. aasta jooksul, tema poolt praeguse vangistuse aluseks oleva kuriteo toimepanemine varsti pärast eelmise vanglakaristuse kandmiselt vabanemist, temal kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ja riskifaktorina tema poolt varasemalt narkootiliste ainete tarvitamine. Eelmärgitud teabe valguses ei saa kinnipeetavat vabastada vaid temal vabaduses elu- ja töökoha olemasolu, lapse eest hoolitsemise vajaduse ning tema lubaduste tõttu. Samuti ei too S. Kišunase vabastamist kaasa prokuröri ja vangistusasutuse toetav seisukoht, kuivõrd need ei ole kohtutele ülimuslikult siduvad.
7.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ Tiit Lõhmus

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.