1-10-3124/8 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

6.Määrus saata avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäiturile ning täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talitusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 15.03.2010.a otsusega nr 1-10-3124 tunnistati R.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära, so 2 500 krooni (159,78 eurot). Kohtuotsus jõustus 27.01.2011.a. Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 16.12.2015.a avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses palub sissenõudja otsustada Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on 3 286,24 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Asjas pole toimunud ühtegi laekumist. Tasumata on ka sama kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud muud rahalised nõuded ning nõuded kahes teises kohtuasjas. Täituri sõnul on tegemist varatu isikuga. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Kui isik jääb kohtumenetluses kättesaamatuks, siis taotleb sissenõudja isiku tagaotsitavaks kuulutamist tulenevalt KrMS § 140 lg-st 1. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil Süüdimõistetu R.A kaitsja osavõttu kohtuistungil ei soovinud. Rahaline karistus jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et vangistus asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. Kuusteist üldkasuliku töö tundi saab ära teha ühe kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või 2 (4)

varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. KarS § 70 lg 1 sätestab, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. R.A ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ning rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahalise karistuse mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Kohtutäitur T. P. kinnitusel ei ole R.A ka vara, millele sissenõuet pöörata. Süüdimõistetul on olnud piisavalt aega rahalise karistuse tasumiseks, kuid hoolimata sellest pole ta nõuet tasuma hakanud. Süüdimõistetu eelneva käitumise valguses on kaheldav, et ta hakkaks rahalist karistust ka edaspidi tasuma. Seetõttu on põhjendatud R.A-le mõistetud rahaline karistus asendada vangistusega arvestusega, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. R.A on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõistetud rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära (üks päevamäär on 50 krooni ehk 3,20 eurot), so 2 500 krooni ehk 159,78 eurot, millele KarS § 70 lg 2 alusel vastab (50 / 3 = 16,67) 16 päeva vangistust. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervislikust seisundist või muust tulenevaid takistusi üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Asendades vangistuse süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et R.A tuleb teha 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 16 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse