Kriminaalasi nr 1-16-1975
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.märts 2016.a., Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-1975 (15274000257)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Häli Altmets
Kriminaalasi
Marek Mitt süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) § 424, 4231 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Agnes Ollema-Barndõk
Süüdistatav
Kaitsja
Kohtueelses menetluses ja kohtuistungil süüdistatava taotlusel riigiõigusabi korras vandeadvokaat Andres Tamm
Kriminaalasi nr 1-16-1975 Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.
Süüdistus. Marek Mitt ’i süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 08.11.2015 kella 03:10 ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata juhtis Saare maakonnas Kuressaare linnas Pihtla tee x maja juures registri andmetel A.S.-le kuuluvat, kuid enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit - sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXXX – isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARDF-0055 mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 1,14 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse
Kriminaalasi nr 1-16-1975 väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,04 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Marek Mitt mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega Marek Mitt, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele MAREK MITT isikuna, kes on varem, s.o 14.06.2015 ja 26.09.2015 toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, s.o Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod, juhtis alkoholijoobes olles (ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,04 mg/l) ööl vastu 08.11.2015 kella 03:10 ajal Saare maakonnas Kuressaare linnas Pihtla tee x maja juures registri andmetel A.S.-e kuuluvat, kuid enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit - sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXX – vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, millise tegevusega rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tahtliku tegevusega Marek Mitt, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ning isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isikuna, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Marek Mitt’ ile nõutud karistus: Enne 10.12.2015 kohtuotsuse kuulutamist toime pandud KarS § 4231 ja KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda karistus kaetuks Marek Mitile Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 10.12.2015 kohtuotsusega mõistetud karistusega 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 4 (nelja) aasta ja 9 (üheksa) kuulise katseajaga. Süüdistatav Marek Mitt andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega ja palub kokkuleppe kinnitada. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Marek Miti süüdi KarS §-de 424, 4231 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS §-de 424 ja 4231 sanktsiooni piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Marek Mitt karistust kergendavaks asjaoluks on süüd puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tõkend- ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:
Kriminaalasi nr 1-16-1975 - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. Kuna Marek Mitile mõistetakse karistus KarS §-de 65 lg1 ja 64 lg1 alusel ehk enne viimase kohtuotsuse kuulutamist toimepandud kuriteo eest, siis kuulub Marek Mitilt väljamõistmisele 60,00 eurot sundraha, mis on eelmise kohtuotsusega väljamõistetud sundraha 585 eurot ja käesoleval ajal kehtiva sundraha suuruse 645,00 eurot vahe. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Marek Mittie riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses ning kohtulikus menetluses kokku 96,00 eurot (sisaldab käibemaksu) tasu, mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.