1-11-11494/10 - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Menetluse käik Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 02.03.2016. a. Sander Villemson selgitas, et rahaline karistus on tal tasumata, kuna tal oli mitmeid nõudeid ning ta ei teadnud, milliste katteks kohtutäitur arvelt raha võttis . Sander Villemson on nõus tegema üldkasulikku tööd. Ta teab, mis see on ja mõistab, et ÜKT mittetegemisel pööratakse karistus täitmisele reaalse vangistusena. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Riigi Tugiteenuste Keskuse esitatud taotlus asenduskaristuse määramiseks kuulub rahuldamisele ning käesoleval juhul on põhjendatud tasumata rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga, kuna süüdimõistetu andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. TMS § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §- des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. KrMS § 417 lg 3 ja 4 sätestavad, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku § -s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit (lg 3). KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § -s 69 sätestatud korras. KarS § 70 lg 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. KarS § 69 lg 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS § -s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus on tuvastanud, et Sander Villemson ei ole talle mõistetud rahalist karistust senini tervikuna tasunud. Sander Villemson ’i karistati Tartu Maakohtu 09.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-11494 150 päevamäära(päevamäära suurus 3,2 eurot) ulatuses summas 480 eurot, mis käesolevaks hetkeks on täies ulatuses tasumata. Seega on käesolevaks ajaks Sander Villemson ’il rahalise karistuse katteks tasumata 150 päevamäära, s.o 480 eurot. Sander

Villemson ’i suhtes on 04.05.2012. a alustatud täitemenetlust. Vaatamata tehtud toimingutele, ei ole rahalise karistuse katteks olulisi laekumisi summa vähendamiseks toimunud. Sander Villemson ’i selgituste kohaselt on tal mitmeid teisi võlgu ka ning talle ei olnud selge, milliste konkreetsete nõuete katteks kohtutäitur sundtäitmise tulemusel võlgniku varast väljamakseid tegi. Siiski avaldas isik soovi oma karistuse täitmiseks sooritada üldkasuliku töö tunde. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sander Villemson’ile mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega. Võttes arvesse KarS § 70 lg 2 tuleb rahalise karistuse tasumata osa (150 päevamäära) asendada 50 päeva vangistusega. Kuna Sander Villemson on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, on võimalik vangistus omakorda asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS § -le 69. Võttes arvesse vangistuse suurust (50 päeva) tuleb Sander Villemson’il sooritada viiskümmend (50 ) tundi üldkasulikku tööd. Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 3 kuud. Siinjuures võtab kohus arvesse Sander Villemson ’i le määratud üldkasuliku töö tundide arvu ning seda, et isikul oleks reaalne võimalus ettenähtud aja jooksul tunde ka sooritada . Kuivõrd asenduskaristuse määramise otsustamise ajal viibib isik vangistuses, hakkab tähtaeg kulgema alates karistuse ärakandmise tähtajast 6. aprillist 2016.a. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb Sander Villemson’il üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-le 75 lg 4. Kohus selgitab, et kui Sander Villemson hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib KarS § 69 lg 6 kohaselt karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg -s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et Riigi Tugiteenuste Keskus’e taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks Sander Villemson ’i suhtes tuleb rahuldada ning Sander Villemson ’ile09.11.2011.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-1111494 mõistetud rahalise karistus 150 päevamäära ulatuses tuleb asendada viiekümne (50) päeva pikkuse vangistusega ja see omakorda 50 tunni pikkuse üldkasuliku töö tegemise kohustusega.