Kriminaalasi nr.1-16-1294
Käskmenetlus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-16-1294 (14282000286)
Kohtukoosseis
Kohtunik Annemarie Gerassimov
Kriminaalasi
V.Z süüdistus KarS § 121 (KarS § 121 lg 1) järgi käskmenetluses
Prokurör
Milvi Väin V.Z
Süüdistatav
elukoht: xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx isikukood: XXX kodakondsus: xxxxx haridus: xxxxxxxx emakeel: xxxxxxxxxxx, õppeasutus: xxxxxxxxxxxxxxxxx kontaktandmed: tel. xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimane 23.04.2013.a. otsusega KarS § 424 alusel 1392 tundi ÜKT-d tõkend: ei ole Kaitsja: advokaat Otto Preem määratud korras
Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.Z KarS § 121 ( alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 1) järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus neljakümne (40) (päevamääraga 10 eurot) ulatuses, s.o. summas nelisada ( 400 ) eurot.
päevamäära
KrMS § 202 lg 6 alusel lugeda V.Z poolt 31.03.2015.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusel alusel tasutud 30 päevamäära, so. kolmesaja (300) euro suuruses summas rahaline kohustus kantuks ning lugeda kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 10 (kümme) päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 100 (ükssada) eurot. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista V.Z ́lt menetluskulu– süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kuussada nelikümmend viis (645) eurot ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot kohtueelses menetluses osalemise eest riigi tuludesse. Rahalise karistuse ja nõuete täitmiseks vajalikud andmed sisalduvad vastavalt KrMS § 159 lg 3 eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja etoimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. KrMS § 254 lg 6 ja lg 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras ning kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
Kohus t u v a s t a s:
Kriminaalasjas on alustatud menetlust 16.12.2014.a. seoses teatega, et 15.12.2014.a. kella 23:48 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxx asuva xxxxxxxxxxx maja juures on kaklus. Kohtueelse uurimisega tuvastati, et J. K. endist abikaasat R. K. oli hakanud vägivaldselt ja pealetükkivalt tülitama K. N. . Nii ka 15.12.2014.a oli K. N. , kelle R. K. oli kutsunud enda poole oma korteri võtmete tagasisaamiseks, keeldunud võtmeid andmast, kuid samal ajal juhtus sinna tulema ka
J. K. koos sõpradega. K. N. lahkus ilma võtmeid tagasi andmata, helistas aga kella 22:53 ajal R. K. ja kutsus võtmete järele M. kaupluse parklasse. Seal tekkis poolte vahel sõnavahetus ja kui R. K. suhtles telefonis J. K. , siis haaras K. N. temalt telefoni ning läks rüseluseks. Telefoni N. ei tagastanud vaid lahkus. R. K. suundus läheduses elava J. K. poole, kes siis koos sõpradega asus N. otsima. Kuna R. K. oli selgitanud, et N. kes oli ka agressiivne, võib olla nuga, siis viimasega kohtumisel kasutatigi N. suhtes vägivalda telefoni ja võtmete kättesaamiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid lõpetas prokuratuur 31. märtsil 2015.a. määrusega kriminaalmenetluse kriminaalasjas nr 12482000286 V.Z ning J. K. suhtes seoses avaliku menetlushuvi puudumise ning isikute väikese süüga ning kohustas nii V.Z kui J. K. tasuma nelisada (400) eurot riigi tuludesse viie (5) kuu jooksul, so. kuni 31.08.2015.a. Samuti hoiatas prokuratuur isikuid, et kui kohustus jääb tähtaegselt täitmata, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse ja kriminaalasi kuulub arutamisele kohtus.
nr
17.02.2016.a. on V.Z kaitsja vandeadvokaat Otto Preem esitanud prokuratuurile taotluse käskmenetluse kohaldamiseks. Prokuratuuri taotlus
JA
KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt V.Z süüdistuses saabusid kohtusse 17.02.2016. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud 17.02.2016. Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole kohtule tulenevalt KrMS § 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud. Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged, tegemist on teise astme kuriteoga ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. V.Z poolt teise inimese tervise kahjustamine ning kehaline väärkohtlemine on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolli ja DVD plaadil oleva salvestisega (lk 2-3), kannatanu K. N. ütlustega (tl 15-18), tunnistaja A. K. ütlustega (tl 23-25), tunnistaja R. K. ütlustega (tl 2628), tunnistaja P. L. ütlustega (tl 29-30) tunnistaja R. R. ütlustega (tl 31-32) süüdistatava V.Z ütlustega (tl 33-35) ja J. K. ütlustega (tl 37-39). Meilivahetus V.Z-iga (tl 100-101) ning väljatrükk kriminaalmenetlusregistrist tõendab 300 euro ulatuses rahalise kohustuse täitmist V.Z poolt (tl 110). Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et V.Z toimepandud tegu vastab KarS § 121 ( alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 1 ) ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas V.Z õigusvastase käitumise. Kehalise väärkohtlemise suhtes tegutses isik kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Rünnates K. N. seadis V.Z eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Kohus ei tuvastanud V.Z süüd välistavaid asjaolusid ning V.Z tuleb KarS § 121 ( alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 1 ) järgi süüdi mõista. Tsiviilhagi asjas puudub. Süüdistatav V.Z tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
Süüdlase V.Z vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. V.Z pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja kehalise väärkohtlemise, s.o. kuriteo KarS § 121 ( alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 1 ) järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (alates 01.01.2015.a. rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.