Kohtulahend

1-15-618

J.J ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustust: - mitte tarvitama alkoholi. Katseajaks määrati 2 (kaks) aastat. Katseaja algus - 20.03.2015. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.03.2015 kohtuotsus jõustus 28.03.2015. 23.02.2016 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne J.J suhtes. KarS § 74 lg 4, KarS § 75 lg 2 p 5 kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku määrata J.J-ile täiendav kohustus läbida alkoholisõltuvuse ravikuuri ja esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend. Erakorralisest ettekandest nähtub, et J.J on rikkunud kontrollnõudeid, et ei tulnud registreerimisele 16.06.2015. Oli tehtud esimene kirjalik hoiatus, ja 09.09.2015. Oli tehtud teine kirjalik hoiatus. Samuti ei ilmunud registreerimisele 08.10.2015. Hoiatust tehtud ei olnud. Samuti J.J rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Nimelt tuvastati 12.02.2015 toimunud Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduses alkoholi tarvitamise kontrolli käigus J.J joobeseisund 0,414 mg/l. Selle kohta oli koostatud joobeseisundi tuvastamise protokoll. Alkoholi tarvitamise kontroll viisid läbi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse vanemkriminaalhooldusametnik Ülle Siig ja kriminaalhooldusametnik Anne Kirss. Seega J.J on rikkunud kohtuotsusest tulenevat lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Seletuses 17.06.2015 J.J ei tulnud registreerimisele sest, et vanaema tundis end halvasti. Seletuses 11.09.2015 J.J ei tulnud registreerimisele sest arvas, et tema registreerimise kuupäev on 11.09.2015. Seletuses 09.10.2015 J.J ei tulnud registreerimisele sest oli kaotanud meelespeakaardi, kus on märgitud kuupäev ja kellaaeg millal ta pidi tulema registreerimisele. 15.02.2015 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses põhjendas J.J juhtunut sellega, et oli haige ja soendas organismi. Kahetseb tehtut ja palub kohtult mitte pöörata karistust täitmisele. Palub määrata talle lisakohustus „läbida ravikuuri“. Esimene kohtumine J.J toimus 06.04.2015, kus talle selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Õigused ja kohustused on J.J-ile olnud arusaadavad, mida on ta kinnitanud oma allkirjaga. J.J-ile on selgitatud kontrollnõudeid, lisakohustusi ja nende täitmise vajalikkust. J.J on kolmel korral rikkunud kontrollnõuet, 16.06.2015, 09.09.2015, 08.10.2015. Kriminaalhooldusametniku hinnangul registreerimisnõude rikkumine, alkoholi tarvitamine hooldusaluse poolt on takistavateks asjaoludeks kriminaalhoolduse teostamisel. J.J kohta on tuvastatud, et käesolev kuritegu, mille eest ta on karistatud ja allutatud käitumiskontrollile, oli sooritatud alkoholijoobe seisundis. Alkoholi tarvitamine J.J poolt suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seoses sellega, et J.J katseaeg on lõppemas 19.03.2017 ja ta on motiveeritud edaspidi elada seaduskuulekalt, teeb kriminaalhooldusametnikuga koostööd, leiab kriminaalhooldusametnik, et J.J suhtes vangistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval ajal otstarbekas. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et hooldusalusele võiks siiski anda võimaluse katseaja positiivseks läbimiseks.

Maakohtu seisukoht

1-15-618

Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ettepanek on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistusseadustiku KarS § 75 lg 3 alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Nimetatud paragrahvi lg 2 p 5 kohaselt võib kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. On tuvastatud, et kriminaalhooldusalune J.J rikkus katseajal kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi. Nimelt tuvastati 12.02.2015 toimunud Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduses alkoholi tarvitamise kontrolli käigus J.J joobeseisund 0,414 mg/l. Selle kohta oli koostatud joobeseisundi tuvastamise protokoll. Sellega rikkus ta KarS § 75 lg 2 p 2. Kohustuse rikkumise põhjendus ei ole kohtu hinnangul mõjuv. Kohus leiab, et täiendava kohustuse – alluda ettenähtud ravile - määramine aitab korrigeerida käitumist, tõstab motivatsiooni sõltuvuskäitumise ja eluviisi muutmiseks ning soodustab tema eduka katseaja läbimist. KarS § 427 lg 1 tulenevalt KarS § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus paneb KarS § 75 lg 4 alusel J.J-ile täiendava kohustuse – läbida alkoholisõltuvuse ravikuuri ja esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend hiljemalt

Innokenti Menšikov Täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.