lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2501/32

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-2501/32
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
01.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1122
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-2501/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja26.03.20141-14-2501/27Tartu Maakohus Tartu kohtumaja05.02.20161-14-2501/43Tartu Maakohus Tartu kohtumaja25.10.20161-14-2501/66Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.04.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2501

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5. veebruari 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Süüdimõistetu (isikukood Aleksandr Tšubarov 38107312718), määruskaebus

Kaebuste esitajad ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5. veebruari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksandr Tšubarov kannab Tartu Vanglas karistust KarS 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Tema karistusaeg algas 15. novembril 2013 ja lõpeb 27. märtsil 2018.
2.Tartu Vangla esitas maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 5. veebruari 2016 määrusega jäeti A. Tšubarov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Kohus leidis, et vaatamata formaalsete eelduste täidetusele, ei saa A. Tšubarovit käesoleval ajal vabastada. Kohus tõi välja, et A. Tšubarovit on kriminaalkorras korduvalt karistatud, tema kuriteod on muutunud järjest raskemaks. Ka vangistuse ajast on A. Tšubarovil kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Tšubarovil probleeme narkootikumide tarvitamisega. Sõltuvusprobleem on uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Lisaks soodustas uute kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärk. Positiivse asjaoluna tõi kohus välja sotsiaalprogrammis ja vangla tööhõives

osalemise. Samas aga leidis kohus, et A. Tšubarovis on juurdunud kuritegelikud käitumismallid, mida näitab fakt, et ta 2009. a ja 2012. a vanglast vabanedes pani toime uued kuriteod. Sellest järeldas kohus, et A. Tšubarovil võivad olla head kavatsused ja plaanid, ent ta ei näi suutvat neid realiseerida. Head ei ole ka A. Tšubarovi vabanemisjärgsed väljavaated – tal on võimalus asuda elama ema ja kasuisa juurde, ent töökoha osas kokkulepped puuduvad. Tema madalat haridustaset arvestades on väljavaated töökoha leidmise osas halvad. Perekonna toetus aga ei pruugi olla piisav, et end probleemideta ära elatada. Majanduslik toimetulematus aga on kuritegude toimepanemise riski tõstvaks teguriks.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Tšubarov, kes taotleb määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et arvestades madalat haridustaset on tal raske tööd leida. Ta omandas 2006. aastal keevitaja eriala ning töötas ligikaudu aasta keevitajana. Samuti oskab ta hästi teha ehitustöid. Praegu on mitmes kohas pakutud talle võimalust tulla proovipäevaks tööle. Otseseid äraütlemisi ei ole. Nõustuda ei saa maakohtu väitega, et majandamisega A. Tšubarov toime ei tule. Nimelt on tal vabanemisfondis 330 eurot, samuti aitavad materiaalselt vanemad ja Soomes elav tädipoeg. A. Tšubarov on veendunud, et leiab kuu jooksul töökoha ning on kindlustatud kuni selleni. Samuti ei kulu raha olmekaupadele, sest riided ja esmavajalikud tarbekaubad on tal olemas. Kohus on välja toonud A. Tšubarovi varasemad narkoprobleemid. Määruskaebuse esitaja märgib, et vangistuse ajal ei ole ta narkootilisi aineid tarvitanud ning loobus 15. detsembril 2015. a suitsetamisest, mis näitab, et ta on võimeline tegema järeldusi ja sõltuvustest loobuma. Samuti on A. Tšubarov läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis on aidanud ümber mõtestada tema varasemat elulaadi. Nüüd tunnistab A. Tšubarov, et tema probleemid algasid narkootikumidest ja ta otsustas need oma elust välistada. Täiendavalt märgib A. Tšubarov, et ta kahetseb vanglas toimepandud üleastumisi, millest 3 on suitsetamise eest. Antud pahest on ta nüüdseks loobunud.
17.veebruaril esitas A. Tšubarov avalduse abiellumiseks. Tulevane abikaasa mõjub talle positiivselt – ta ei suitseta, ei tarvita alkoholi ja töötab. Juhul, kui kohus peab võimalikuks A. Tšubarovi vabastada, läheb ta kohe tööle või võtab end töötuna arvele ning hakkab aktiivselt tööd otsima. Samuti on ta nõus läbima sotsiaalprogramme, mis on mõeldud sõltlastele ning toetama seaduskuulekat käitumist vabaduses ja suhtlusringkonda muutma. Ta kohustub täitma kohtulahendiga määratud nõudeid eesmärgiga resotsialiseeruda. Kriminaalhoolduse näol on tegemist vabadusekaotuse alternatiiviga. A. Tšubarov soovib näidata, et ta suudab elada vabaduses õiguskorda rikkumata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud A. Tšubarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lgs 4 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Praegusel juhul on maakohus hinnanud igakülgselt A. Tšubarovi varasemat elukäiku, tema isikut iseloomustavat materjali, kuriteo toimepanemise asjaolusid, tema käitumist karistuse kandmise ajal ning vabanemisjärgseid tingimusi.
6.Maakohtu määrus on vaidlustatud peamiselt osas, milles maakohus leidis, et A. Tšubarovi vabanemisjärgsed tingimused ei ole head, samuti on määruskaebuse esitaja esitanud selgitused vanglas toimunud üleastumiste osas. Ringkonnakohus märgib, et A. Tšubarovi väited kogumis ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Nimelt nähtub määruskaebuse esitaja varasemast elukäigust, et A. Tšubarovil võivad küll olla head kavatsused oma elu muuta, ent see ei pruugi nii minna. Nii olid ka 2009. ja 2012. a A. Tšubarovil Tartu Vanglast vabanes olemas kõik võimalused seaduskuulakaks eluks, ent ta jätkas kuritegude toimepanemist ning tema viimane rahvatervisevastane kuritegu on toime pandud kriminaalhooldusel olles. Seega ei pruugi kriminaalhooldusel olla A. Tšubarovi varasemat käitumist arvestades soovitud mõju. Ka isiku käitumine vangistuses näitab, et ta eirab võimalusel kehtestatud norme. Positiivseks võib pidada, et A. Tšubarov on enda väitel võtnud ühendust tööandjatega, et asuda vabanedes tööle ning teenida ausat elatist. Samas on vangla iseloomustuses märgitud, et A. Tšubarovil esineb ohtlikkus ja risk töö- ja majandusliku toimetuleku valdkonnas, mis väljendub selles, et isik on töötanud ametlikult lühiajaliselt ning on töökohad kaotanud peamiselt tööle mitteilmumise tõttu. Samuti on A. Tšubarov elatunud kuritegelikul teel saadud sissetulekust, s.o narkootikumide müügist. A. Tšubarovi puhul on riski ja ohtlikkust sedastatud ka narkootikumide tarvitamisega seoses. Nii on ta tarvitanud kanepit, heroiini, kokaiini, ecstasyt, GHB-d, LSD-d ja amfetamiini. Seejuures on narkootikumide tarvitamine pikaajaline sõltuvus. A. Tšubarov on siiski veendunud, et ta ei hakka uuesti narkootikume tarvitama, kuna suutis loobuda eelmise aasta lõpus suitsetamisest ning on teinud omad järeldused ka sotsiaalprogrammi läbimise järgselt. Ringkonnakohus leiab, et arvestades A. Tšubarovi pikaaegset sõltuvust narkootilistest ainetest ning ka asjaolu, et eelmise vangistuse jooksul osales ta samuti narkomaanidele mõeldud sotsiaalprogrammides, ent iseloomustusest nähtuvalt manustas viimased pool aastat enne vangistust amfetamiini süstides vähemalt kolm korda nädalas, ei saa tõsikindlaid järeldusi, et A. Tšubarovil õnnestub narkootikumid oma elust lõplikult välistada. Ehkki A. Tšubarovil on toetav sotsiaalvõrgustik ema ja kasuisa näol, kes on nõus teda toetama töökoha leidmiseni ning ta peab ka abiellumisplaane naisega, kes kinnipeetava enda sõnul omaks talle positiivset mõju, esineb siiski oluliselt kaalukamaid argumente, mis räägivad elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu. Seetõttu ei veena ka A. Tšubarovi väited ringkonnakohut selles, et suudab elada vabaduses õiguskorda rikkumata.
7.Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.