Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2016, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-15-8282
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. jaanuari 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu I.G (isikukood XXX), määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 25. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 25. jaanuari 2016. a määrusega jäeti I.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata Harju Maakohtu 28. oktoobri 2015. a otsusega mõistetud liitkaristusest 10 kuud ja 17 päeva KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Karistuse kandmise algusajaks loetakse 9. juuli 2015 ja lõpptähtajaks 26. mai 2016.
2.Viru Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et arvestades süüdimõistetu poolt korduvalt toime pandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi (4 kehtivat kriminaalkaristust ja 22 väärteokaristust), tema käitumist kriminaalhoolduse ajal (kaks korda rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid) ja käitumist vabaduses viibides (korduvad väärteokaristused, mh kriminaalhoolduse nõuete rikkumine katseajal), ei ole kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Seitsmel korral karistatud isiku puhul, kes on neljal korral määratud kriminaalhooldusele, millest kaks ebaõnnestusid, ei ole kriminaalhooldusel piisavalt mõju ja see oleks ebaotstarbekas. Puudub veendumus, et isik, kelle pooled katseajad on ebaõnnestunud, sel korral hakkaks kriminaalhooldaja kontrolli all seaduskuulekat elu elama. I.G puhul eksisteerib suur oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ehkki I.G on kindel elukoht ning lähedaste toetus, puudub veendumus, et ta suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda, sest samad asjaolud esinesid ka enne vangistusse sattumist. Lisaks puudub isikul garanteeritud töökoht ja tal on tasumata võlanõudeid, mis on üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Positiivseks luges kohus distsiplinaarkaristuste