Kohtulahend

Süüdimõistetu E.N selgitas kohtus, et viimase kuriteo pani ta toime, kuna oli meeltesegaduses. Mingit otsest põhjust ei olnud, miks ta avavanglasse tagasi ei pöördunud. See oli rumal tegu. Vanglas on ta tegelenud oma alkoholiprobleemiga ning läbinud vastava sotsiaalprogrammi. E.N eiab, et nimetatud programm on talle kasuks tulnud, kuna ta on omandanud hulga teadmisi, kuidas alkoholist hoiduda. Vabaduses soovib kinnipeetav jätkata põhihariduse omandamist. Samuti soovib ta õppimise kõrvalt otsida endale töökoha. Seniajani ei ole tal töö leidmisega olnud raskusi. E.N leiab, et ennetähtaegse vabanemisega kaasnev kriminaalhooldus on talle kasulik ning ta on nõus täitma käitumiskontrolli tingimusi ning muid kohustusi, mis kohus talle katseajaks paneb. Kohtuniku seisukoht E.N kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna E.N on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et E.N on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ka reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Eelmise kuriteo pani ta toime katseajal, viimase kuriteo aga ajal, mil kandis vangistust kinnipidamisasutuses. Nimelt ei naasnud ta avavanglasse karistuse kandmisele, millega pani toime kuriteo KarS § 329 järgi. Lisaks on ta vangistuse ajal toime pannud distsiplinaarrikkumise, mille eest on teda karistatud noomitusega. Eelnev viitab sellele, et E.N on välja kujunenud kindel antisotsiaalne käitumismuster ning järelikult oht, et ta jätkab kuritegude toimepanekut, on endiselt olemas. Samas lõppeks kinnipeetava karistusaeg juba 31.05.2016. a. Kohtunikul puudub veendumus, et järelejäänud vangistus suudaks kinnipeetavat täiendavalt positiivses suunas mõjutada. Lisaks tuleb kõnealusel juhtumil arvestada sellega, et kui süüdimõistetu vabaneb vanglast pärast kogu karistuse ära kandmist, siis ei teostataks tema käitumise üle mingit riiklikku kontrolli. Arvestades aga E.N varasemat käitumist, lisaks aga alkoholisõltuvust, psühholoogilisi probleeme ning puudulikku probleemilahendusoskust, on oluline, et isik allutataks ka vabaduses kindlale distsipliinile ja kontrollile. Kohus leiab, et käesoleval juhul võimaldab sellist kontrolli vaid vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg ning selle ajal teostatav käitumiskontroll. Käitumiskontrolli kohaldamise kasuks räägib ka see, et lisaks E.N üle kontrolli teostamisele, teostatakse sel ajal ka kriminaalhooldust, mille käigus osutatakse talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning aidatakse teda isiklike probleemide lahendamisel. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus võib E.N puhul uute õigusrikkumiste toimepanemise riski mõnel määral maandada. Seetõttu leiab kohtunik, et E.N tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada ning allutada käitumiskontrollile. KarS § 76 lg-st 5 ja § 78 p-st 2 tulenevalt kestab E.N katseaeg kuus kuud, mida tuleb hakata arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Sellel ajal allutatakse E.N KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise

riski veelgi, tuleb E.N-ile lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p-de 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. E.N paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle või pöörduma Töötukassasse hiljemalt kolme nädala jooksul pärast ennetähtaegselt vabastamisest.

Peet Teidearu Kohtunik /

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.