1-13-7909/53 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

1-13-7909 Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 06.09.2013. a kohtuotsusega tunnistati K.N süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel pöörati K.N ’ile mõistetud 8 kuust vangistusest koheselt täitmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud 6 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohtuotsus jõustus 05.12.2013. a. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja esitas 11.11.2014. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles ta taotleb K.N-i karistuse täitmisele pööramist KarS § 74 lg 4 alusel. Taotlusest nähtuvalt on K.N Tartu Maakohtu 17.03.2014. a määrusega kuulutatud tagaotsitavaks, kuivõrd K.N ei ilmunud Tartu Maakohtu 06.09.2013. a otsusega kohesele ärakandmisele kuuluvat karistust kandma. Tartu Maakohtu määrusest ilmneb, et 10.03.2014. a esitas Tallinna Vangla kohtule taotluse süüdimõistetu K.N-i tagaotsitavaks kuulutamiseks, sest Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuril ei olnud võimalik teostada süüdimõistetu suhtes sundtoomist. Politsei teatise kohaselt teigid politseipatrullid päringu K.N ’i elukoha aadressile läbi Google kaardi ja M-Kairi, kuid sellist aadressi ei leitud. Patrull käis kontrollimas aadressi olemasolu kohapeal, kuid sellist maja ei leitud. Samuti ei teadnud Pagari maja olemasolust kohalik elanik. K.N-i on 13.01.2014. a e-kirjaga teavitatud tema poolt avaldatud e-posti aadressile kuupäevast, mil ta pidi asuma temale mõistetud karistust kandma. Süüdimõistetu karistuse kandmisele ilmunud ei ole. Tartu Maakohus kontrollis Pagari maja Liikva küla aadressi ka Harku vallavalitsusest, kuid kohalik omavalitsus sellisest aadressist teadlik ei olnud. 26.08.2014. a on politsei informeerinud Tartu Maakohut asjaolust, et süüdimõistetu on Eesti Vabariigist lahkunud. Kriminaalhooldusametnik on ülaltoodu tõttu seisukohal, et K.N ei ela määratud elukohas ja hoiab karistusest kõrvale, mistõttu tuleb temale määratud kogu karistus pöörata täitmisele. K.N on kuulutatud tagaotsitavaks ka Harju Maakohtu 17.11.2014. a määrusega. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur teatas 03.12.2014. a Harju Maakohtule, et K.N viibib Soome Vabariigis Turu linnas ning palus välja anda Euroopa vahistamismäärus isiku suhtes. 04.12.2014. a andis Harju Maakohus K.N-i suhtes välja Euroopa vahistamismääruse. Kohtumääruse põhjendused KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 kohaselt otsustab KarS § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Lõike 2 kohaselt otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 31 kohaselt kui väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiv süüdimõistetu on kuulutatud tagaotsitavaks, võib KrMS §-s 427 või 428 sätestatud alustel vangistuse täitmisele pööramise ja KrMS § 131 lõikes 4 sätestatud alustel vahistamise otsustada kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Hiljemalt ülejärgmisel

1-13-7909 päeval pärast isiku Eestisse toimetamist viiakse süüdimõistetu küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja juhindudes KarS § 74 lg-st 4, KrMS § 427 lg-test 1 ja 2 ning § 432 lg-st 31, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus K.N-ile Tartu Maakohtu 06.09.2013. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse (8 kuud vangistust) täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna K.N , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust osaliselt täitmisele ning kes olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest, oleks pidanud käituma õiguskuulekalt ning näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Ühtlasi oleks pidanud K.N asuma kandma koheselt ärakandmisele kuuluvat karistust vabatahtlikult, kuid seda ta seniajani teinud ei ole. Nimelt on tõendamist leidnud, et K.N ei ela kohtu määratud alalises elukohas, milleks on kohtuotsuses märgitud Pagari maja Liikva küla Harku vald Harjumaa. Politsei ei ole sellelt aadressilt isiku sundtoomine õnnestunud, sest sellist aadressi ei eksisteerigi. Ka kohalik omavalitsus ja kohalik elanik on kinnitanud, et sellist aadressi ei ole olemas. Politseil on samas informatsioon, et isik viibib Soome Vabariigis Turu linnas. Kuid hoolimata Harju Maakohtu poolt 04.12.2014. a välja antud Euroopa vahistamismäärusest, ei ole õnnestunud isikut tabada ka Soome Vabariigis. Eesti Vabariigis on isik samuti tagaotsitavaks kuulutatud (nii Tartu Maakohtu kui Harju Maakohtu poolt) ning tema suhtes on välja antud määrused, mille kohaselt tuleb isiku suhtes tema tabamisel viia ta koheselt kandma talle mõistetud vangistust. Kohus on seisukohal, et K.N-i suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, kuna K.N on katseajal rikkunud talle kohtumäärusega pandud käitumiskontrolli nõudeid. Nimelt ei ela K.N määratud elukohas (KarS § 75 lg 1 p 1) ning eeltoodule tuginedes hoiab eemale talle mõistetud karistuse täitmisest, mistõttu ei ole tema suhtes kriminaalhooldajal võimalik käitumiskontrolli teostada. KarS § 78 p 1 kohaselt alustatakse käitumiskontrolli nõuete kohaldamist pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtuotsus K.N-i suhtes jõustus 05.12.2013. a. Seetõttu on kohus arvamusel, et K.N suhtub kohtu poolt määratud kontrollnõuete täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistus täitmisele pöörata. Ühtlasi, kuivõrd K.N ei ole asunud ka koheselt ärakandmisele kuuluvat karistusosa (2 kuud vangistust) vabatahtlikult kandma, tuleb tema tabamisel tal ka see ära kanda (lähtudes Tartu Maakohtu 17.03.2014. a määrusest). Ehk kokku tuleb K.N ära kanda kogu 8 kuu pikkune vanglakaristus, mis talle Tartu Maakohtu 06.09.2013. a otsusega mõisteti. Kuivõrd käesolev kohtumäärus on tehtud isiku suhtes tagaselja, siis tuleb K.N-i tabamisel ta hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast Eestisse toimetamist viia küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde.