1.Vabastada O.P temale Harju Maakohtu 18.07.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5888 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
2.KarS § 76 lg 5 alusel määrata O.P-le katseaeg kestusega 6 (kuus) kuud.
3.KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.
4.
Allutada O.P katseajaks KarS § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada O.P täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg- s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata O.P-le katsejaks kohustus asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates.
6.Määrus O.P suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJ AOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Harju Maakohtu 18.07.2015. a otsusega tunnistati O.P süüdi KarS § 423 järgi ja talle on karistuseks mõistetud vangistus 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati 1/3 võrra . KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.02.2015. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. O.P-le mõisteti liitkaristuseks 10 kuud 17 päeva vangistust.
Kinnipeetava karistusaeg algas 17.07.2015. a ja lõppeb 03.06.2016. a. Vangl a toetab O.P vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. P rokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha O.P tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokurör toetab O.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu O.P selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning k uulanud ära O.P, leiab, et O.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.
2.O.P kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on O.P temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. O.P on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused O.P vabastamiseks.
tingimisi vangistusest ennetähtaegseks
3.KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 O .P on kriminaalkorras karistatud neljal korral (1 karistus kustunud). O.P on varasemalt toime pannud nii varavastaseid süütegusid kui ka liiklussüütegusid. Käesoleval ajal kannab O.P karistust mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Kusjuures kuriteo, mille eest O.P käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal (s.o ajal, kui O.P tuli teha üldkasulikku tööd Harju Maakohtu 10.02.2015. a otsuse alusel). Lisaks on O.P korduvalt karistatud väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest. O.P varasemast elukäigust nähtuvalt on O.P-le mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas reaalset ärakandmisele kuuluvat vangistust (2 korda). Viimati anti O.P-le võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 10.02.2015. a otsusega (kriminaalasi nr 1-15-1042). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud O.P oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab O.P varasem tegutsemisviis. Nii asendati O.P-le mõistetud vangistus (mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt) Harju Maakohtu 10.02.2015. a otsusega üldkasuliku tööga, kuid karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et O.P pani katseajal toime uue samalaadse kuriteo (s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt). Harju Maakohtu 02.02.2015. a otsusest (kriminaalasi nr 1-15-831) nähtuvalt on O.P ka varasemalt katseajal pannud toime uue kuriteo. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et O.P on suhtunud ükskõikse lt ja hoolimatu lt kehtestatud liiklus nõuetesse ja -reeglitesse ning seega ka õiguskorda üldiselt. Samas peab kohus oluliseks, et O.P on kahetsenud toimepandut ja soovib edaspidi võtta tarvitusele kõik meetmed selleks, et samalaadsed olukorrad enam aset ei leiaks. Kohus, võttes arvesse O.P selgitusi kohtuistungil, leiab, et O.P kahetsuse siiruses ja selles, et O.P on teo tagajärgedest aru saanud, puudub alus kahelda. Kohtu arvates on nimetatud asjaolu oluline, kuna karistuse eesmärgiks on tagada, et inimene ei jätkaks pärast karistuse kandmist kuritegude toimepanemist. Seega on O .P puhul alust arvata, et karistus on täitnud eripreventiivsed eesmärgid. 3.2 O.P-le ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on alla ühe aasta. Käesoleva vangistuse jooksul ei ole O .P olnud
hõivatud temast mitteolenevatel põhjustel mitte ühegi taasühiskonnastava tegevusega. O.P puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Sellest lähtudes peab kohus O.P käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. 3.3 Vabanemise korral soovib O .P elama asuda oma isa ja venna juurde xxxxxxxxxxxxxxxs. Tegemist on ilma mugavusteta korteriga, mis vajab remonti. Kohus peab positiivseks, et O.P on vabane mise korral toetavad lähedased (vanemad, vennad) ja soov asuda tööle. O .P selgituste kohaselt on tal vabanemise korral võimalus tööle asuda K- Rautas, kus ta on ka varasemalt töötanud. Samas garantiikirja kohtule esitatud ei ole. Kohus peab positiivseks, et Tartu Vangla andmetel on O.P vabanemisfondis 347,85 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Seega võimaldab esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid. Lisaks on oluline, et O.P-le on määratud 70% töövõimetust. Seega on tagatud sissetulek ka töövõimetuspensioni näol.
4.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et O.P ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et O.P on noor inimene, kes kannab karistusena reaalset vangistust, mis on lühem kui 1 aasta ning O.P on talle mõistetud karistusest (10 kuud 17 päeva) ära kandnud rohkem kui 7 kuud vangistust. Lisaks võimaldab kohtu hinnangul O.P tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates võimaldab O.P käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema kohtule antud selgitused järeldada, et O.P on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et O.P suhtes on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohus leiab, et O.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul O.P puhul võimalik edasise karistuse kandmisel rakendada kriminaalhoolduslikke meetmeid.
5.O.P tuleb KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega 6 kuud. Kohus leiab, et katseajaks tuleb O.P allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse O.P poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude iseloomu ja sellest tulenevalt vajadust range järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb O.P-le lisaks KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 4 alusel täiendav kohustus asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et O.P oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.