Kohtulahend

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

Maakohus on põhjendatult leidnud, et käesolevas asjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samas ei nähtu vaidlustatavast otsusest kohtu seisukoht karistust kergendavate asjaolude osas. Kohus on üksnes märkinud, et O.F tunnistas end täielikult süüdi ja kahetses toimepandud tegu, kuid otsusest ei selgu, kas süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus on arvestatav karistuse mõistmisel. O.F-i kahetsus on olnud siiras ja seda ei tohiks karistuse liigi ja määra ning selle reaalse ärakandmise vajalikkuse kaalumisel tähelepanuta jätta. Tuvastatud on, et süüdistatav tunnistas oma süüd temale inkrimineeritud kuriteos. Süüdistatava positsioon ei ole olnud ennastõigustav. O.F-i käitumine, s.o oma süü tunnistamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Leiab, et KarS § 69 kohaldamine on võimalik ja põhjendatud. Maakohtu seisukohtadega ei saa nõustuda ja kohtuotsuses märgitu põhjal ei ole alust arvata, et O.F ei ole asenduskaristuseks sobiv. O.F on tunnistanud oma probleemkäitumist ja on aru saanud kuritegude toimepanemist soodustavatest asjaoludest (eelkõige alkoholiprobleemist). Süüdistatav on käesolevaks ajaks liitunud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupiga ning asunud alkoholismi-vastasele ravile (Kordamed AS-is), nagu ta ka kohtuistungil kinnitas. O.F on töökoht P OÜ-s, seega on ta võimeline täitma töökohustust ning distsiplineeritult käituma. Süüdistataval on elukoht (XXXXXX XX XXXXXXXX XXXX XXXX XXXX XXXXXXXX) ja töötamine P OÜ-s võimaldab samaaegselt üldkasuliku töö tegemist. Seega ei esine süüdistatava puhul asjaolusid, mis võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist. O.F-i poolt avaldatust nähtub, et ta on võimeline ja valmis tööd tegema, soovib oma hoiakuid ja eluviise muuta ning talle tuleks anda võimalus selle tõestamiseks. Üksnes süüdistatava varasemate karistuste põhjal ei ole alust arvata, et O.F võiks uuesti asuda kuritegusid toime panema. O.F on püüdnud taastada juhtimisõiguse, sooritades vastava eksami. Süüdistatav kinnitas, et rohkem ei ole ta sõidukit juhtinud ja hoidub sellest edaspidi. Kuna O.F on asunud alkoholismivastasele ravile ning üldkasuliku töö täideviimisraskusi ei ole alust eeldada, võiksid karistuse eesmärgid käesoleval juhul olla saavutatavad reaalset vangistust kohaldamata. Kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes võiks pidada piisavaks. Süüdistatav ei kuritarvita narkootilisi aineid, oskab ja soovib tööd teha ning edaspidi käituda seaduskuulekalt. Leian et käesoleval juhul ei ole reaalse vangistuse kohaldamine vajalik ka positiivset üldpreventsiooni ja eripreventiivseid eesmärke silmas pidades. 3 kuud vangistust (lõplik liitkaristus - 1 aasta vangistust) on süüteo suhteliselt vähest raskusastet ja KarS § 4231 karistusraame (rahaline karistus või kuni 1 aastane vangistus) arvestades piisav aeg, et anda õiguse adressaatidele selge signaal riigipoolsest reaktsioonist õigusrikkumistele ning suunata süüdistatav oma käitumist muutma. Tuleb rõhutada, et vangistuse asendamise korral üldkasuliku tööga kinnipeetav ei vabane karistusest, vaid kannab selle lõpuni kergematel tingimustel ja olles järelevalve all. Kohaldades O.F-i suhtes käitumiskontrolli ning ühtlasi pannes talle kohustuse teha üldkasulikku tööd, on võimalik süüdistatavat tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse ärakandmise korral vanglatingimustes. Üldkasuliku töö tegemise ajal oleks O.F allutatud intensiivsele järelevalvele ning teda seoksid karistusõiguslikud kontrollnõuded ja

kohustused, milliste rikkumise korral tuleks tal karistus lõpuni ära kanda. KarS § 69 sätete kohaldamisel oleks süüdistatava üle võimalik teostada kontrolli pikema aja vältel, kui seda on karistusaeg. Kui O.F kannab vanglas karistuse lõpuni ning vabaneb vangistuse kandmiselt tähtaegselt, puudub tema üle karistusaja lõppemise järel igasugune kontroll ja võimalus teda toetada õiguskuulekale teele asumisel. O.F-i isikuandmeid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik kohaldada reaalset vangistust. Eeltoodud asjaolud võimaldavad eeldada, et O.F täidab nõuetekohaselt katseajaks talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 69 kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 palub tühistada Harju Maakohtu

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

Apellatsioonides on taotletud mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Maakohus on otsuses juba põhistanud miks ei ole süüdistatav O.F isikuks, kellele sobiks üldkasuliku töö tegemine. Kolleegium maakohtu põhistusega nõustub. Kolleegium peab vaid vajalikuks lisada, et KarS § 69 ettenähtud asenduskaristusega kaasneb isiku allutamine käitumiskontrollile ja seeläbi kriminaalhooldusametniku valve alla. O.F oli temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud ajal, mil ta oli kohtu poolt mõistetud vangistusest tingimisi vabastatud ja allutatud kontrollnõutele. O.F oma käitumisega, uue kuriteo toimepanemisega, näitas, et vabaduses viibimine ja kriminaalhooldusele allutamine koos kontrollnõuete täitmise kohustusega ei mõjuta teda seaduskuulekusele. Ka varem on süüdistatavat allutatud käitumiskontrollile, kuid selline korduv võimaluste andmine viibida vabaduses ja hoiduda kuritegude toimepanemistest pole eripreventiivset eesmärki täitnud. Seetõttu ei saa nõustuda kaitsjaga, et karistuse asendamine ja tema allutamine käitumiskontrollile saab hinnata piisavaks mõjutusvahendiks. Maakohus on karistuse mõistmisel sisuliselt arvestanud süüdistatava süü suurusega kui ka tema puhtsüdamliku kahetsusega kuna mõistetud 3 kuuline vangistus on ligilähedane seaduses ettenähtud vangistuse miinimummäärale. O.F-i suhtes eelnevalt tehtud kohtuotsustest( t.lk. 28-31) nähtub, et ta juba siis töötas samas osaühingus, kuid ka töökoha olemasolu ega ka selle kaotamise kartus ei ole suutnud süüdistatavat mõjutada liiklusalaste kuritegude toimepanemistest loobuma.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.