lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-10157/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-10157/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1343
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-10157/17Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja08.01.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-10157

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-10157

Kohtukoosseis

Sten Lind, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2016. a määrus, millega kohus lõpetas kriminaalmenetluse Ain Kuusmanni (ik. 36609190331) süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2 järgi seoses teos väärteotunnuste esinemisega

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Ain Kuusmannile esitati 01.12.2015. a süüdistus, milles teda süüdistati muuhulgas KarS § 263 lg 1 p 2 järgi avaliku korra raskes rikkumises. Nimelt rikkus A. Kuusmanni avalikus kohas käitumise üldnõudeid sellega, et ta esitas häirekeskusele teadvalt vale pommiähvarduse ja häiris oma tegevusega avalikku rahu. Süüdistuse kohaselt helistas A. Kuusmann alkoholijoobes olles 25.07.2015. a kell 21.13 oma elukohas XXX telefonilt XXX hädaabinumbrile 112, esitles end RK-na elukohaga XXX ning lubas ennast käepärast olnud granaadiga õhku lasta. Sellega rikkus A. Kuusmann süüdistuse kohaselt korrakaitseseaduse (KorS) §-s 55 ette nähtud keeldu avalikus kohas teist isikut solvata, hirmutada või ähvardada.

1-15-10157 Väljakutse peale saabusid sündmuskohale politsei, päästeteenistus, Lääne-Eesti Pommigrupp ja Põhja-Eesti Pommigrupi pommikoer. Ilmnes aga, et tegelikku ohtu ja lõhkekeha XXX korteris ei olnud.

2.Pärnu Maakohus lõpetas Ain Kuusmanni süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2 järgi 08.01.2016. a määrusega kriminaalmenetluse, leides, et teos esinevad väärteotunnused. Maakohus asus seisukohale, et A. Kuusmanni tegevuses ei ole KarS § 263 lg 1 p 2 ette nähtud kuriteo objektiivseid tunnuseid ja süüdistuses ei ole neid näidatud. Süüdistuse kohaselt viibis A. Kuusmannile ei panda süüks avalikus kohas viibivate inimeste ähvardamist lõhkekehaga. Süüdistusest ei selgu, kuidas tõi A. Kuusmanni pöördumine häirekeskuse poole kaasa avaliku rahu häirimise ja kuidas põhjustas süüdistatav ohu kellegi elule, s.o milles seisnes KorS §-s 55 sätestatud põhimõtete rikkumine. Maakohtu hinnangul ei saanud eritalituse poole pöördumine eraldi võetuna endast avaliku rahu rikkumist kujutada, sest A. Kuusmann ei ähvardanud lõhkekehaga häirekeskust, politseid ega päästeteenistust, vaid iseennast. Tõenditest ei nähtu, et A. Kuusmanni tegevus oleks kaasa toonud mingeid tagajärgi kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate inimeste jaoks: süüdistatava elukoha ümbruse piiramist möödakäijatele, läheduses elavate inimeste evakueerimist eritalituse töötajate poolt, liikluse sulgemist jms. Maakohus leidis, et süüdistusest ja kohtule esitatud tõenditest ei selgu, et A. Kuusmann niisuguseid tagajärgi soovis või pidi ette nägema. Süüdistatava teo kvalifikatsioon ei või sõltuda sellest, kuidas eritalitused pidasid vajalikuks telefonikõne peale reageerida. Kuigi eritalitustel oli A. Kuusmanni kõne põhjal alus arvata ohtu paljude inimeste elule, sest isik rääkis enda viibimisest granaadiga tänaval, siis eritalitused sellele tänavale ei sõitnud ja A. Kuusmanni telefonikõne kellegi rahu ei häirinud. Maakohus leidis, et A. Kuusmann tegutses süüdistuse kohaselt eritalituste väljasõidu põhjustamise eesmärgil, mistõttu tema teo kirjeldus vastab KarS § 278 lg-s 1 sätestatud väärteole.
3.Pärnu Maakohtu 08.01.2016. a määruse peale esitas määruskaebuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus, kes palub maakohtu määrus tühistada. Vaidlus puudub selles, et eritalitustel oli A. Kuusmanni kõne põhjal alust karta ohtu paljude inimeste elule, sest süüdistatav, esinedes R. Kaarepina, rääkis, et on granaadiga tänaval. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et KarS § 263 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse külje täitmiseks tuleb rikkuda avalikku rahu. Nimetatud sätte uus sõnastus sisaldab kuriteo objektiivse külje tunnusena avalikus kohas käitumise nõuete rikkumist. Enam ei ole nõutav avaliku rahu rikkumine. Seega on prokuröri hinnangul kuriteokoosseis täidetud, kui on tuvastatud tegu, mis sisuliselt kujutab endast avalikus kohas käitumise nõuete rikkumist. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et A. Kuusmanni tegevus vastab KarS § 278 lg 1 süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on nn blufitud pommiähvardus kvalifitseeritav KarS § 263 järgi, sest telefonikõnega käivitab ähvardaja tahtlikult põhjusliku ahela, mis tingib vältimatult eriteenistuste kohese tegutsemise ja rikub seeläbi objektiivselt avalikku korda (RKKK 3-1-1-7-07). Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande § 263 kommentaaride punktis 3.2.4. märgitakse, et teleoloogilise tõlgenduse pinnalt vastab blufitud pommiähvardus KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisule.

1-15-10157 KarS § 263 lg 1 p 2 süüteokoosseisu grammatilisest tekstist tuleneb, et KarS § 278 lg 1 süüteokoosseisuga ei ole hõlmatud eriteenistusele telefoni teel esitatud lõhkeseadeldisega või lõhkeainega ähvardamine. Süüteokoosseisu täiendav objektiivne tunnus – lõhkeseadeldisega või lõhkeainega ähvardamine eristab KarS § 278 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 süüteokoosseise ning eriteenistuse vale väljakutse või väljasõidu põhjustamine, millega kaasnes lõhkeseadeldisega või lõhkeainega ähvardamine, tuleb prokuröri hinnangul kvalifitseerida KarS § 263 lg 1 p 2 järgi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
5.Määruskaebuses on märgitud, et KarS § 63 praeguse sõnastuse kohaselt, mis kehtis ka 25.07.2015. a, ei ole koosseisutunnuseks enam avaliku rahu rikkumine ning maakohtu seda puudutavad seisukohad on asjakohatud. Ringkonnakohus nendib, et ka süüdistuses on märgitud, et A. Kuusmann rikkus oma tegevusega avalikku rahu. Kohtukolleegium lisab, et kuigi KarS § 263 ei nimeta enam koosseisutunnusena avaliku rahu rikkumist, ei tähenda see, et enam ei ole vaja kellegi rahu rikkumist tuvastada. KarS § 263 praegune sõnastus viitab korrakaitseseadusest tulenevatele käitumisnõuetele. KorS § 55 lg 1 näeb omakorda ette, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Seoses sellega, et KarS § 263 kohaselt on koosseisupäraseks teoks avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, juhib ringkonnakohus veel tähelepanu, et avalikus kohas käitumise üldnõuded kehtivad, nagu KorS § 55 lg 1 selgesõnaliselt ütleb, avalikus kohas. Seega, heitmaks kellelegi ette avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist, tuleb tuvastada, et isik pani talle etteheidetava teo toime avalikus kohas. Avalik koht on vastavalt KorS § 54 määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Määruskaebuses on küll ära märgitud, et KarS § 263 sõnastus sisaldab kuriteo objektiivse külje tunnusena avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist, kuid seda, millises avalikus kohas A. Kuusmann avalikus kohas käitumise üldnõudeid rikkus, määruskaebusest ei ilmne. Veelgi olulisem on aga see, et ringkonnakohtu hinnangul ei selgu see ka süüdistusest. Süüdistuse kohaselt helistas A. Kuusmann oma kodust hädaabinumbrile 112, s.o päästekeskusele. Just see tegu kujutas süüdistuse kohaselt endast KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist. Ei A. Kuusmanni kodu ega päästekeskus ei ole KorS § 54 määratluse järgi avalikud kohad. Väites, et pommiähvarduse tegemine on kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 2 järgi, on prokurör tuginenud Riigikohtu otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07. Sellest otsusest ei nähtu Riigikohtu seisukohta, et hädaabinumbril pommiähvarduse tegemine on igal juhul kvalifitseeritav KarS § 263 järgi. Riigikohus on KarS § 263 p 3 järgi (millele vastab praegu kehtiva redaktsiooni KarS § 263 lg 1 p 2) järgi kvalifitseeritava näiliku pommiähvarduse näitena nimetanud teatamist, et rahvarohkes ostukeskuses lõhkeb mõne aja pärast pomm. Riigikohtu põhjendustest selgub, et sellist tegu tuleb Riigikohtu arvates kvalifitseerida KarS § 263 järgi põhjusel, et ähvardaja

1-15-10157 käivitab sellisel juhul tahtlikult põhjusliku ahela, mis häirib paljusid kõrvalisi isikuid. Nimelt toob selline ähvardus vältimatult kaasa eriteenistuste kohese tegutsemise, mille raames võidakse liiklust ümber korraldada, inimesi ostukeskusest ja selle lähiümbrusest evakueerida jne. Käesolevas kriminaalasjas sellise põhjusliku ahela tahtlikku käivitamist aga süüdistuses kirjeldatud ega tuvastatud ei ole: ei nähtu, et väljakutse tulemusel oleks häiritud nt XXX elanike rahu. Tunnistajate SL ja SR maakohtu istungil antud ütluste kohaselt inimesi ei evakueeritud ega suletud autoliiklust. Seega ei ole andmeid selle kohta, et A. Kuusmanni kõnel oleks olnud selline avalikku kohta ulatuv mõju, et saaks rääkida sellest, et ta oma tegevusega rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Süüdistusest nähtub ainsa A. Kuusmanni telefonikõne mõjuna see, et väljakutsele reageerisid politsei, päästeteenistus ja Lääne-Eesti Pommigrupp. Kuna samas selgus, et tegelikku ohtu ja lõhkekeha XXX korteris ei olnud, oli tegemist vale väljakutsega. Vale väljakutse tegemine on aga KarS § 278 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teoga. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et A. Kuusmanni tegevuses ei esine KarS § 263 lg 1 p-s 2 sätestatud kuriteo objektiivseid tunnuseid, küll aga võib tema tegu olla kvalifitseeritav väärteona KarS § 278 lg 1 mõttes.

6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390, jätab ringkonnakohus vaidlustatud Pärnu Maakohtu 08.01.2016. a kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind

Ivi Kesküla

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.