Kohtulahend

prokurörile,

XXXVangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 05.06.2015.a kohtuotsusega tunnistati H.S süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, § 424 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 09.09.2013.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - vangistus 6 kuud ja 18 päeva – võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 15 päeva. Kohtuotsus jõustus 23.06.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 14.07.2015.a ja lõpp on 29.07.2016.a. H.S kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, alates 01.09.2015 on hõivatud tööga, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. XXXVangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H.S kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama tööandjale kuuluvasse eluruumi XXX. Tööandja XXXOÜ andis nõusoleku elamiseks tööandja eluruumis ja töötamiseks osaühingus. H.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Asub elama XXX, see on tööandja maja. On nõus alkoholiraviga peale vabanemist. Töökoht peale vabanemist on olemas.

Abiprokurör Silja Seeder esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab H.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H.S on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vangistuses viibib esimest korda. Vangla iseloomustuse järgi H.S soovib muuta oma senist käitumist ning vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogramme, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses on olemas tööandja poolt garanteeritud töökoht ja töö ehitajana. Juhul kui kohus otsustab H.S tingimisi ennetähtaega vabastada, siis toetab prokurör kriminaalhooldaja ettepanekut katseaja ja käitumiskontrolli nõuete osas. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et H.S võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.S isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud H.S mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemidega tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning narkootikumidest ja alkoholist hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab H.S tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on H.S olemas ka kindel elu- ja töökoht ning ta on nõustunud kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab ka vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav tunnistab oma süüd ja soovib muuta oma varasemat käitumist. Kohus usub, et

süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.