Kohtulahend

kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat.

sätestatud korras. Kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale Merike Allikmäele makstud tasu 120 (sada kakskümmend) eurot jätta riigi kanda. Kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale Juho-Enn Aulele makstud ülejäänud osa tasust, s.o 24 (kakskümmend neli) eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav enne käesolevat kohtuotsust süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 10.09.2014 otsusega, millega teda karistati KarS § 199 lg 2 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Sama otsusega mõisteti temalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja ka teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse liitkaristus eelnimetatud otsusega mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel. Seega pidanuks kriminaalasju lahendama ühises menetluses ja süüdistatavalt tulnuks välja mõista sundraha ühekordselt. Kuivõrd süüdistatavalt on juba sundraha välja mõistetud seoses teise astme kuriteos süüditunnistamisega ja kuna käesoleva otsusega mõistetakse süüdistatav süüdi esimese astme kuriteos, millega kaasneb esimese astme kuriteos süüditunnistamisega kaasnev sundraha, siis käesolevas kriminaalasjas ei tule sundraha välja mõista enam täies mahus, vaid sundraha summade vahe, s.o 1075 - 532,50 = 542,50 eurot. Kuna Harju maakohtu 11.12.2015 ja 14.01.2016 kohtumäärustega saadeti kokkulepe tagasi prokuratuurile vigade parandamiseks, siis kokkuleppe sõlmimise edasilükkamine ei olnud tingitud süüdistatava käitumisest. Seega on põhjendatud, et 11.12.2015 ja 14.01.2016 kokkulepete sõlmimises osalemise eest kaitsja tasusid süüdistatavalt välja mõista ei tule, vaid need kulud tuleb selles osas jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Kohtule esitatud andmete kohaselt on süüdistataval töökoht ning süüdistatava puhul on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga. Seejuures ei ole süüdistatav esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda ka

süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul on süüdistatav varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ja inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus ei tuvastanud ka kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Kohus selgitab ka, et 30-päevase tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.