Kohtulahend

- KarS § 75 lg 1 alusel kontrollnõuded 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; -KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4 ja 7, 8 alusel kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) otsida endale töökoht kolme kuu jooksul alates vabanemisest; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume omavate või tarvitavate isikutega ning narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased); 4) osaleda sotsiaalprogrammides. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja.

juhatajal

määrata

Dmitri

Arutjunjanile

Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis makseinfo lehel. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Dmitri Arutjunjani süüdistatakse selles, et ta käitles suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi aineid amfetamiini ja metamfetamiini. Nimelt omandas D. Arutjunajan ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 09.09.2015, edasiandmise eesmärgil suures koguses amfetamiini ja metamfetamiini, mida andis kuni enda kinnipidamiseni 11.09.2015 korduvalt ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. -Selliselt andis ta ajavahemikul mai lõpp 2015 kuni augusti keskpaik 2015 vähemalt kuuel korral Tallinnas Kopli piirkonnas ebaseaduslikult XXXühe kuni viie grammi kaupa edasi narkootilist ainet amfetamiini. -09.09.2015 kella 14.00 paiku andis ta XXX asuvas korteris ebaseaduslikult XXXedasi suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele pidi D. Arutjunjan XXX tooma 50 grammi amfetamiini ja E. Jürgens pidi talle selle eest andma 350 eurot. 09.09.2015 kella 14:00 paiku andis D. Arutjunjan XXXasuvas korteris XXX edasi pakendi valget pulbrilist ainet kogumassiga 47,60 grammi, mis sisaldas 16% metamfetamiini, milles puhast metamfetamiini oli 5,73 grammi. 11.09.2015 kella 18.19 paiku andis E. Jürgens Tallinnas Kopli 81 trepikojas D. Arutjunjanile eelnimetatud narkootilise aine eest üle 350 eurot. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist ja 0,3 grammist metamfetamiinist puhtal kujul (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus päringule). Sellega pani D. Arutjunjan toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör D. Arutjunjani süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 aastat. Sellest kuulub kohesele reaalsele kandmisele 6 kuud vangistust ning 1 aasta 6 kuud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, täitab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 21, 4 ja 7, 8 määratud kohustused. KarS § 832 alusel konfiskeerida D. Arutjunjanilt ära võetud ja arestitud sularaha 20 eurot ja mobiiltelefon iPhone 6 ning süüdistatav peab tasuma menetluskulud kogusummas 1 564 eurot. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid võimalust menetluskulusid tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, kuna kohene ja kõigi menetluskulude tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Prokurör sellele taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning D. Arutjunjan tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiisitasud (84+114+171 eurot), määratud kaitsjale makstud tasu (120 eurot) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära. Alates 01.01.2016 on palga alammäär 430 eurot, millest tulenevalt on sundraha 1075 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib D. Arutjunjanile ilmselt üle jõu. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Asitõenditest narkootiline aine tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist jätta EKEI käsutusse ja narkootilise aine pakendamise vahendid kui väärtusetud tuleb hävitada. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.