Kohtulahend

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 11 kuu 27 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-dele 2 ja 8 kohustada R.V’t käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 11.02.2016.a. Määrata R.V Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista R.V’elt riigituludesse: - sundraha summas – 322,50 eurot; - kaitsjatasu kogusummas 120 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99916700011203 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-16-1071, R.V ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: 1-CD-plaat helisalvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

R.V’t süüdistatakse KarS § 121 lg2 p 2,3 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, aga nimelt füüsilise vägivalla kasutamises isiku suhtes, kellega on tema lähisuhtes, et tema olles isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning kriminaalkorras karistatud ja selles, et tema 28.01.2016 kella 22:00 paiku XXX majas haaras kinni oma abikaasa, Raili R.V ́e juustest ja tiris peast välja salgu juukseid tekitades viimasele füüsilist valu pannes sellega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise olles selle toime pannud korduvalt ja isiku vastu, kellega on lähisuhtes. Oma tegevusega R.V pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, lähisuhtes ja korduvalt s.o KarS § 121 lg 2 p2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitati kannatanule füüsilist ja moraalset kahju, tsiviilhagi ei ole esitatud.

R.V ’e, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on R.V ’ karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 09.02.-11.02.2016.a., s.o 3 päeva karistusaja hulka. Kokkuleppe järgi, KarS § 74 lg 1 alusel tuleb määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.V pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti tuleb KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustada R.V’t katseajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema sotsiaalabiprogrammis. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Süüdistatav on kinnitanud, et ta on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava R.V ’e süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et R.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad R.V ’elt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud (sundraha), kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 120 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2016.a. on selle suuruseks 645 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o sundraha suuruseks on 322,50 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kohtuistungil süüdistatav menetluskulude tasumist ajatada ei soovinud. Kriminaalasja toimikus asuv 1 CD-plaat salvestisega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 1, § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 306, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.