lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-6628/54

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-6628/54
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
787
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-6628/11Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja11.10.20131-13-6628/50Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja12.01.20161-13-6628/58Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja17.10.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-6628

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. jaanuari 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Vassili Pikin (isikukood 38004270317), määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Vanglal edastada Vassili Pikini tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise materjalid maakohtule uuesti 6 (kuue) kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vassili Pikin kannab temale Harju Maakohtu 11.10.2013 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud 4 aasta pikkust vanglakaristust. Tema karistusaeg algas 26.03.2013 ja lõpeb 26.03.2017.
2.Tartu Vangla esitas 25.11.2015 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Pikini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.
Tartu Maakohus 12.01.2015 määrusega jättis V. Pikini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Vastavat seisukohta põhistas kohus järgmiselt. Maakohus pidas kõigepealt oluliseks, et V. Pikinit on kriminaal- ja väärteokorras karistatud korduvalt ning viiel korral on talle karistuseks mõistetud reaalne vangistus. Eelneva karistuse kandmiselt vabanes V. Pikin 06.03.2013. Uue samalaadse kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise pani ta toime vähem kui kuu pärast karistuse kandmiselt vabanemist.

Kinnipeetava elukäigust nähtub seega, et vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on ta järjepidevalt kuritegude (ka samalaadsete) sooritamist jätkanud. Seega puudub veendumus, et praeguseks ärakantud karistus on tema suhtes eesmärgi täitnud. Järgmiseks toonitas kohus V. Pikinil diagnoositud uimastisõltuvust. Siinjuures nimetas maakohus positiivsena ära, et kinnipeetav on vanglas läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni ja selle raames osalenud mitmetes vastavates sotsiaalprogrammides, loengutel ning grupi- ja individuaaltöö programmides. Vaatamata eeltoodule ei tekkinud kohtul aga veendumust, et V. Pikin on sellel korral reaalselt suuteline väljakujunenud käitumist (narkootikumide tarvitamine) muutma. Sellesisuline seisukoht tugineb V. Pikini selgitustel, mille kohaselt proovib ta kinnipidamisasutusest pääsemise korral narkootikumidest vabaneda, kuid tal endalgi puudub kindlus, et see õnnestub. Võttes arvesse, et V. Pikin on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja ja ta on ka varasemalt edutult üritanud tarvitamisest loobuda, on ilmselge, et lõplik harjumusest loobumine ei saa kinnipeetava jaoks olema lihtne ning see nõuab suurt motivatsiooni ja tahet. Kohtul puudub veendumus, et käesoleval ajal on V. Pikini motivatsioon ja tahe piisavad.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse V. Pikin, taotledes lahendi tühistamist ja paludes end tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 4.1 V. Pikini hinnangul on maakohus jätnud arvestamata asjaolu, et kui ta varasemalt on alati viibinud n-ö tavarežiimiga vanglas, siis praegusel juhul on ta kandnud karistust narkorehabilitatsiooni osakonnas. Selle raames on ta edukalt läbinud kõik programmid ning teeninud ära paigutamise Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse, kus ta praegu viibib. Veel tahab V. Pikin rõhutada, et ta on töökas inimene, kes plaanib alustada uut eluetappi ja luua oma pere. Ta soovib võimalust tõestada, et suudab olla väärikas ühiskonnaliige.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Pikini tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole veel põhjendatud. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on selged, asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud üle kordamata ja lisab omapoolsed seisukohad vaid määruskaebuse väidete osas.
6.Apellatsioonikohus toonitab kõigepealt, et V. Pikini kuritegelik käitumine on olnud korduv ning varasemad karistused ei ole sellele piiri pannud. Soodusteguriks on siinjuures kahtlemata olnud tema sõltuvus narkootilistest ainetest. Nimetatud riskifaktorit ei saa kinnipeetava puhul välistada aga ka praeguselt, s.o vaatamata V. Pikiniga vanglas läbiviidud aktiivsele sõltuvusrehabilitatsioonile. Kirjeldatud seisukohaks annab aluse teave sellest, et V. Pikin on narkootikume tarvitanud paljude aastate jooksul (s.o alates 14. eluaastast), olles võimetu ilma hakkama saama. Tõsi, vangistuses on kinnipeetav nii sõnades kui tegudes väljendanud soovi oma sõltuvuskäitumist ohjata, kuid see muutus on toimunud n-ö kontrollitud keskkonnas. Seega eeldada, et V. Pikinil väljaspool kinnipidamisasutust tagasilangust ei teki, veel ei saa.
7.Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla, kuhu V. Pikin hiljuti paigutati, ongi ringkonnakohtu hinnangul kinnipeetava jaoks praegusel hetkel sobiv vaheaste enne vabadusse naasmist. Nimelt annab avavangla mõnevõrra leebemates igapäevatingimustes asumine kinnipeetavale võimaluse näidata ja ka ise aru saada, kas tema jõupingutused uimastisõltuvusest vabanemiseks on olnud tulemuslikud. Siinjuures peab ringkonnakohus aga võimalikuks vaadata V. Pikini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalid maakohtus läbi uuesti kuue kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest (KrMS § 426 lg 2). Apellatsioonikohus leiab

nimelt, et selline ajavahemik on piisav, hindamaks kinnipeetava puhul juba täheldatavate positiivsete muutuste püsivust.

8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.