Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-16-352
Kohtukoosseis
Julia Katškovskaja, Meelika Aava, Ivi Kesküla
Kriminaalasi
V.Z süüdistusasi KarS kokkuleppemenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 19.01.2016. a otsus
Apellatsiooni
Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna abiprokurör Liia Piirsalu
Süüdistatav
V.Z (ankeetandmed otsuses)
Prokurör
Liia Piirsalu
§
Pärnu
järgi
Maakohtu
Tühistada Pärnu Maakohtu otsus 19. jaanuarist 2016. a V.Z-i (V.Z) suhtes täielikult ja tagastada kriminaaltoimik Lääne Ringkonnaprokuratuurile. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Pärnu Maakohus otsustas 19. jaanuari 2016. a kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras tehtud kohtuotsusega süüdi tunnistada V.Z-i kuriteos KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega kuus (6) kuud, millest seoses kahtlustatavana
kinnipidamisega 18.-19. jaanuarini 2016.a on kaks (2) päeva ja vangistuse kandmata osaks jääb viis (5) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva. Ülejäänud osas vabastada V.Z KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt tingimisi vangistuse kandmisest. Vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.Z kaheksateist (18) kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Lisakaristusena võtta V.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga neli (4) kuud. Karistuse tähtaega arvestatakse kohtuotsuse jõustumise päevast. Viie päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest on V.Z kohustatud loovutama juhitunnistuse Maanteeameti liiklusregistrile. Välja mõista V.Z-ilt riigi tuludesse 322,50 eurot sundraha. Sundraha on võimalik tasuda ositi kümne (10) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. V.Z tunnistati süüdi selles, et ta 18. jaanuaril 2016. a kella 04.58 paiku juhtis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Kasti külas Sepa teel sõiduautot Mercedes-Benz E300 registrimärgiga XXXXXX alkoholijoobe seisundis – tema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,87 milligrammi etanooli. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuotsusele esitas apellatsiooni prokurör, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Prokurör põhjendab taotlust alljärgnevalt. 19.01.2016 sõlmiti prokuratuuris kiirmenetluse sätteid kohaldades V.Z-iga kokkulepe ning kriminaalasi saadeti kohtusse. 16.01.2016 kehtima hakanud KrMS § 45 muudatusi kaitsja osavõtu kohustuslikkuse osas tõlgendati seejuures aga valesti ning kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ja kokkuleppe sõlmimisel kaitsja ei osalenud. Kahetsusväärselt jäi nimetatud rikkumine kohtul märkamata ning samal päeval tegi Pärnu Maakohus vastavalt ko kkuleppele süüdimõistva otsuse. Prokurör leiab, et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Tallinna Ringkonnakohtu 4. veebruari 2016. a määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 8. veebruarini 2016. a. Ringkonnakohtule seisukohti ega taotlusi ei esitatud.
Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga ja kohtule saabunud seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada kokkuleppemenetluse sätete olulise rikkumise tõttu, mis on kohtupraktikas tunnistatud KrMS prg 339 lg 2 mõttes oluliseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks. Kuna tegemist on rikkumisega, mida ei ole võimalik kõrvaldada ei ringkonnakohtus ega ka
maakohtus, tuleb kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile KrMS prg 337 lg 2 p 3 alusel. Vaidlust ei ole selles, et 19. jaanuaril 2016. a kokkuleppe sõlmimisel prokuröri ja V.Z-i vahel ei osalenud kaitsja. Seaduse järgi on see kohustuslik, selles ei ole ka vaidlust. Vastupidiselt ei ole võimalik tõlgendada ei KrMS prg 45 ega ka kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. 16. jaanuaril 2016. a kehtima hakanud seaduse redaktsioon ei ole selles osas ka muutunud. Kokkuleppemenetluse puhul on kaitsja osavõtt läbirääkimisest ja kokkuleppe sõlmimisest prokuratuuriga endiselt kohustuslik, et oleks välistatud olukord, kus süüdistatav kas või emotsionaalse olukorra tõttu ei satuks prokuröri kui n-ö professionaalse lepingupartneriga suheldes nõrgestatud olukorda. Kaitsja osavõtt kokkuleppe sõlmimisest annab täiendava kindluse, et kokkulepe on süüdistatava/kahtlustatava vaba tahte tulem. Küll aga võib muudatuse tulemusena süüdistatav leida, et kuna raskem faas on seljataga ja ta jääb kohtus niikuinii kokkuleppe juurde, siis ei ole vajalik kaitsja olemuselt formaalne osalemine kokkuleppemenetluse kinnitamisel kohtus. KrMS 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud. Käesoleval juhul puudus toimikus seadusenõuetele vastav kokkulepe ja maakohus pidanuks KrMS prg 248 lg 1 p 1 alusel tegema prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kuna puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub alus kokkuleppemenetluses kohtuotsuse tegemiseks, kui ei ole sõlmitud kokkulepet, mille on allkirjastanud ka kaitsja. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg 337 lg 2 p-st 3; 338 p-st 3; 339 lg-st 2 ja 3411 p-st 3, tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse V.Z-i suhtes ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile.
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.